Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega. Näitlejaks oli innukas Taavi Teplenkov, kes tegi üks tund ja kakskümmend minutit kestvas etenduses ligi nelikümmend erinevat rolli. Naomi Campelli agentuuri sekretärist Samist kraaksuva häälega pensionärini välja, lisaks veel mehi ja naisi, aferiste, umbkeelseid tegelasi ning keda kõike veel! Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, sest tundub peaaegu võimatu üksi ära rahuldada terve saalitäie rahva ootused. Kindlasti nõudis selline tulemus
Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli näidendi hästi lavale toonud. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Osatäitjaks oli seekord Taavi Teplenkov, kes mängis 40 erinevat osa. Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, kuid seda vaid etenduse alguseni. See, kuidas Teplenkov suutis üksi ära rahuldada tervet saalitäis vaatajaskonda oli üllatav. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja zestidest. Kuna mina isiklikult ei tegele näitlemisega, siis oleks huvitav teada, kas näitleja harjutas liigutused ja näoilmed
oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju
sest tema enda varandused on otsas. Shyrlockile on tehtud ülekohut, kuid ta on salakaval ja kasutab Antonioga veksli sõlmimisel oma teadmisi piiblist, millest Antonio aru saab, kuid sõlmib lepingu siiski. Lepingu üks tingimustest on, et võla tasumata jätmisel võib Shyrlock võtta Antonio kehast ühe kilo liha. Väiksemad rollid on Merle palmistel Portia toatüdruku ja sõbranna Nerissana, Märt Avandil Lancelot Gobbona ning Kersti Heinlool Shyrlocki tütre Jessicana. Taavi Teplenkov lisab koomilisust armastuse teemadel ja Roland Laos Jessica kallimana romantilisust. Tõnu Kark mängib humoorikat rolli Lanceloti isana. Näidend pakub kindlasti suurt kultuurilist elamust, sest viib vaataja peaaegu Veneetsiasse ja laseb süveneda täielikult näitlejate teksti. Ka teiselt rõdult vaadates, oli tunne et tükk haarab kaasa ja tõmbab endasse. Värsstekst oli kergesti kuulatav ja dialoogid huvitavad
B 10.2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise
Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed on peenekombeliselt ja kultuuriliselt õpetatud noored naised, kes kasvasid üles Moskva
annaabi.ee 
