Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975. aastal kolis Kungälvi, kus suri 4. novembril 1994. Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Selliste maalide seeria algab 1938. aastal tööga "Pime", kus pime mees kolib koos oma vara, laste, koera ja kalaga
soovis Emmat oma uueks armukeseks. Tulemas oli suur põllumajanduslik laat ning Rodolphe'le, tundus see ideaalne aeg Emmaga kohtumiseks. Nii ka läks, Emma veetis terve päeva koos Rodolphe'ga, kes teda võrgutada üritas. Emma otsustas alguses küll truuks abikaasaks jääda, kuid Rodolphe ei andnud nii kergesti järele, kui Leon seda teinud oli. Õige pea koos ratsutama minnes andis Emma järele ja neila algas romantiline afäär. Emma tundis end õnnelikuna, lõpuks teostusid tema ammused unistused. Emma polnud ka kuigi ettevaatlik oma suhet varjama. Ta jalutas ikka ja jälle Rodolphe häärberisse. Külarahvas aimas, millega on tegu, kuid Charles oli suurest armastusest endiselt pimestatud. Härra Bovary võttis sellel ajalaga koos Homais'iga ette meditsiinilise katsetuse, üritades kohaliku lombaga Hippolyte'i jalga terveks teha. See aga ebaõnnestub ja viimane saab hoopis gangreeni, peale mida tuleb jalg amputeerida.
Maad pidi mõisniku käest rentima ja selle eest tasuma teotööga. Talupoegadele anti perekonnanimed. 19. sajandi kespaigas algas talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahva omavalitsus oli enda vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Varustati magasiaitadesse vilja, kust said talupojad häda korral võtta. Üldkoosoleku otsused teostusid alles pärast mõisniku nõusolekut. Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see
· Võimaldas krooni aktiivse talurahvapoliitika: - LM-l muutus üle 80% ja EM-l üle 50% talupoegadest kroonitalupoegadeks · Kuninga selgitused LM maapäevale ja EM revisjonikomisjonile(1681 ja 1687), et ta kavatses lõpetada kroonimõisades pärisorjus ja soovitas sama eramõisadele: - Lükati tagasi aadli poolt · Kas K XI kroonimõisade talupoegade vabastamiskavatsused teostusid praktikas? - Kaks tõlgendust: A. Valitseja kavatsus, mitte teostunud ettevõtmine B. Teostus praktikas ja kroonitalupojad vabad(Loit) · Samas kroonumõisades säilisid mõisamajanduse alustalad: - Jätkus ,,pärustalupoegade" tööjõu kasutamine ja teokoormised Mis muutus kroonitalupoegade elus? A
(Miks alustame 20saj voolu kirjeldamisel 19saj keskpaigast? Sest inglise kunstiajalugu ei järginud sama ajakava mis manner/Pariis; mõned nähtused tekkisid juba põlvkonna võrra varem). Inglismaal võib uusromantismist rääkida juba 19.saj keskpaigas; inglismaal olid paljud protsessid jõudnud kaugemale, mis mandrieuroopas teostusid alles sajandi lõpus (vabrikutöö kiire areng käsitöö hääbumine inglismaal; tehnikate ununemine inglismaa tööstuslik pööre toimus varem). Mõnes mõttes inglise nähtused ennetasid mandril toimuvat (samas ka vastupidi , osad inglise kunstnikud võtsid eeskujusid Pariisist; kunstis pilt segasem, pole loogilist
loogikale, samastades seda masinaajastu tehnoloogiliste printsiipidega. Mööbel värviti põhivärvidega, ühe mööblieseme juures kasutati mitut värvi. Märgilise tähendusega oli sini-punane tool. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 19 BAUHAUS. Tähelepanuväärne roll funktsionalismi edendamisel oli kanda kunstikoolil Bauhaus, mille programmis teostusid kõige ulatuslikumalt ideed kunstist kui ühiskonna parandamise olulistest vahenditest. Bauhausi kunstnikud taotlesid ületada tööstusliku tootmise ja kunsti vahelist lõhet ning kujundada esemelist keskkonda ilu seaduste järgi. Nende utopistliku idealistliku mõttelaadi eeskujuks oli keskaegne tsunft. Visuaalsed kunstid taheti arhitektuuri juhtimisel ühendada ühtseks tervikuks, mille abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise vahendiks ei pidanud olema
annaabi.ee 
