peab audiitor nõudma aruannete parandamist ja kui juhtkond keeldub, siis ilmselt edasine koostöö ei ole võimalik. Hinnangud perspektiivsele finantsinfole Perspektiivne finantsinfo tugineb mitmesugustele oletustele tulevikus aset leidvate sündmuste kohta. Seetõttu on perspektiivne finantsinfo oluliselt subjektiivne, kuna selle ettevalmistamine nõuab paljude probleemide kaalutletud lahendamist ning järelikult sõltub tulemuse kvaliteet tööde teostajast. Perspektiivne finantsinfo on tavaliselt ettevõtte juhtide analüütline abivahend jooksva ja perspektiivse juhtimise korraldamiseks, kuid samas võib see olla oluliseks infoks kolmandatele isikutele ning seetõttu peaks ta olema võimalikult usaldusväärne. Perspektiivse info ettevalmistamise ees vastutab ettevõtte juhtkond. Audiitorilt võidakse paluda selliste info hinnangut. Erinevalt minevikulisest infost on perspektiivset finantsinfot oluliselt raskem
kuivõrd jälgitakse vaatluse teaduslikkuse tagamise nõudeid. Osa vaatlusvigu on 17 metodoloogilise iseloomuga (näiteks väljavõttelisel vaatlusel tehtavad esindus- ehk representatiivsusvead, mida ei saa täielikult vältida, kuid mida saab kaunis täpselt mõõta) Oluline on pöörata tähelepanu mitmesugustele registreerimis- ehk kirjeldusvigadele, mille väljendamine oleneb paljuski vaatluse korraldajast või teostajast. Registreerimisvead võivad olla nii tahtlikud kui ka mittetahtlikud. Mittetahtlikest võib osa olla juhusliku iseloomuga, enamik neist kattuvad omavahel ning nende mõju vaatluse tulemusele osutub üldreeglina tühiseks. Palju ohtlikumad on süstemaatilised registreerimisvead, mille puhul vead kuhjuvad ühes suunas ning vaatluse lõpptulemused võivad oluliselt moonduda. Tihti on seesugused süstemaatilised registreerimisvead psühholoogilise iseloomuga, nt. kalduvad vanemad
valdkonna/alamprojekti juht, töörühm, tugisik/tugirühm. Enamus projekte viiakse ellu siiski tavaorganisatsioonis kas allüksuse projektina, allüksuste vahelise ehk maatriksprojektina jne. 1.3 Projektide liigid Kõikidel projektidel on sarnaseid jooni, nagu eesmärgipärasus, lõplikkus, uudsus. Ühisjoonte kõrval on igal projektil ka oma spetsiifika lähtuvalt projekti sisust, iseloomust, ulatusest, teostajast, tulususest. Projekti liigi määramine lihtsustab projekti eripära spetsiifiliste etappide, planeerimise erijoonte, tüüpiliste riskide mõistmist ning sellest lähtuvalt sobivaimate projektimeetodite valimist. Järgnevalt võimalik projektide liigitus: · projekti iseloom (loov- ja tehnilised projektid); · projekti suurus (väike- ja suurprojektid); · projekti teostaja (ettevõtte sisesed ja tellimusprojektid);
väärtusega kaupade hinnakujundus, väärtuslike kaupade hinnakujundus, hindade kommunikatsioon Kaupade paigutus · Olulised nii ratsionaalsus kui emotsionaalsus (värvid, lõhn). · Strateegilised positsioonid · Liikumistrajektoor · Silmade kõrgusel · Pidev riiulite täiendamine · Piisav riiulivaru · Takistused Müügipromotsioon ... lähtuvalt teostajast (tootja, jaemüüja) ja eesmärgist · Tootjad kasutavad müügipromotsiooni meetmeid selleks, et toetada oma kaupade jaotust ja väljapanekut · Tarneahela promotsioon: koguselised allahindlused, reklaamitasud, väljapanekusten-dide tasud, kupongid, finantsilised motiivid otsustajatele, võistlused · Kasutatakse ka "tarku" firmapositsioneerijaid TOODE TOODE- Tooteks võib pidada kõike, mida saab pakkuda
Välised mõjutegurid: · Majanduse ja turgude muutused, · Tehnoloogilised muutused, · Poliitilised ja seaduste muutused, · Ressursside võimaluste muutused. Sisesed mõjutegurid: · Töötajate eesmärkide muutused, · Muutused töö iseloomus, · Muutused org. struktuuris, · Muutused organisatsiooni eesmärkides. Muutused võivad olla: 1. Planeerimata spontaansed, identifitseeritav teostaja puudub; 2. Planeeritud sõltub teostajast ja osalejatest. Organisatsiooni muutused on seotud 4 teguriga: - Inimesed, - Struktuur, - Tehnoloogia, - Ülesanne. Muutuste tüübid (ulatuse järgi): 1) Areng aeglane, hästi prognoositav ja juhitav; 2) Üleminek ehk reorganiseerimine tulemuseks on uus ja tavaliselt prognoositav seisund (N: ühinemised, uued tooted, ...); 3) Ümberkujundamine radikaalseim vorm, muutuvad org. missioon, kultuur või juhtimine. Esineb ettenägematuid sündmusi.
annaabi.ee 
