suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II
F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati pärisorjus. Talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad- vallad. 1849/1856 -- Talurahvale antakse maad igaveseks pruukimiseks, kuid pärisõigus jääb siiski mõisnikele. Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4
1842 – Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 – Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. 1849 – Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksost Eesti linnad 19 sajandil Linnastumine Eestis oli 19. s 12. linna. 19.s II p algas linnastumine 1897.aastaks oli linlaste osatähtsus elanikkonnas 19 % Linnade elanikkond kasvas 19. s II poolel kiiresti loomuliku iibe ja siserände tulemusel. Maarahva liikumine maalt linna toimus pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist
omaenese varasema rahvakultuuriga. Kiriku ja kloostrite vahendusel saadi osa kirjakultuurist. Pikemas perspektiivis oli kõige olulisem see, et Eesti kultuuriruum liideti lääneliku kultuuriga Euroopa südamail. Suurimaid mõjutusi saadi Saksa kultuuriruumist. 3. Reformatsioon 16. sajandil Reformatsioon hakkas Eestis levima 16. sajandil, tuues endaga kaasa mitmeid kultuurilisi muutusi ning eestikeelse kirjasõna leviku. Ühiskondlikult tähendas 16. sajand teorendil põhineva mõisamajanduse läbimurret. Mõisad asutati talupoegade maadele, keda omakorda külade kaupa metsa- ja äärealadele aeti. Seetõttu tervnesid talupoegade ja mõisate vahekorrad, mille üheks tõendiks oli ka eespool mainitud Jüriöö ülestõus 1343. aastal. Kultuuriajalooliselt on 16. sajandi olulisemaid sündmusi Baltikumis reformatsioon. Selle algatajaks oli 1519. aastal Martin Luther, kes võitles katoliku kiriku vastu. Reformatsiooni üks
näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja,
suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II
annaabi.ee 
