· järgnesid talurahvarahutused, sest pärisorjust ei kaotatud 1816/1819 talurahvaseadused · 1812 Napoleoni sõjaretk Napoleon vabastas talupojad vallutatud aladel pärisorjusest · pärisorjusest vabastamine endiselt mõisniku käsu all · maa mõisniku ainuomand tuli rentida, teorent ja teoorjus · liikumisvabadust piirati endiselt linna, teise kubermangu minna ei võinud · priinimede panek 1849/1856 talurahvaseadused · üleminek teoorjuselt raharendile · renditalude kruntiajamine ühe talu maade ühendamine · magasivaru viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta VAIMUELU 19. SAJ I POOLEL Tartu Ülikool · 1802 taasavati · 4 teaduskonda usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond · õppetöö saksa ja ladina keeles · enamik õppejõude Saksamaalt valgustusideed · esimene rektor Parrot oli sõber keisriga laialdane autonoomia ja rahaline toetus
maksu, s.t. pärandusmaksu, sest surnud inimese varandust loeti senjööri varaks. Peale nende võis senjöör piiramatul hulgal nõuda mitmesuguseid makse ja kohustusi . Villaanid- olid end pärisorjusest vabaks ostnud. Villaan oli küll isiklikult vaba, kui pidi kandma teatud kohustusi, kui jäi elama oma jaosmaale. Villaanide arv suurenes kiiresti 13. sajandil, sest rahapuuduses olevad mõisnikud sundisid talurahvast end vabaks ostma. Loonusrentnikud- 12.-13. sajandil mindi üle teoorjuselt loonusrendile. Senjööridele osutus kasulikumaks rakendada talupoegadele teoorjuse asemel feodaalrenti ning seetõttu jagati järk-järgult välja kogu põllumaa 8. Inglismaal 1086. aastal läbi viidud maarevisjoni olemus Kuninga käsul loendati kõik maatükid elanikud. Loenduse tulemused said rahvasuus "Viimse kohtupäeva raamatu" nimetuse. Raamat näitas, kuidas jagunes kuninga ja Normandia feodaalide vahel konfiskeeritud maa
Juhtis külavanem. Kollektiivne eluviis. 1861a. reformil oli mitu põhjust. Peamiseks võis olla riigi hirm talupoegade ülestõusude ees. Julgeolekukaalutlustel säilitati miri süsteem. Pärast reformi 20 aastat saab rääkida ühest etapist. Volga tagune ja Põhja-Kaukaasia piirkond sai põhiliseks vilja ekspordi alaks. Seal olid optimaalsed tingimused leiva vilja kasvatamiseks. 20 a peale reformi oli üleminek turusuhetele vältimatu. Teoorjuselt kapitalistlikele suhetele. Töökohustussüsteem erines teoorjusest, kuna nüüd haris talupoeg mõisniku maad. Talupoegadel sundolukord, et maksta maa rendi eest, kus kasvatatakse perele süüa. Kuid nüüd oli turusüsteemi baasil nn. poolteoorjuslik kord. Laenuorjuslikud mõisad elatusid peamiselt talupoegadele maa välja rentimisest. Talupojad hakkasid kihistuma. Olid ka kapitalistliku korda omaksvõtvad mõisnikud, kes suurendasid oma inventori ja andsid juurde loomi.
laialdase omavalitsuse. VENE AEG 1. Eesti pärast Põhja sõda. 2. Balti erikorra olemus. 3. Mis on restitutsioon? 4. Aadlimatriklite koostamine. 5. Põllumajanduse areng peale sõda. 6. Talupoegade olukord vene võimu all. 7. Vennastekoguduste liikumise olemus. 8. Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge? 9. Kriisinähud mõisamajanduses. 10. Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal. 11. Usuvahetusliikumine. 12. Talurahva koormised vene ajal. 13. Üleminek teoorjuselt raharendile. 14. Talude päriseks ostmine. 15. Mahtra sõda. 16. Väljarändamine. 17. Tartu Ülikooli taasavamine. 1. Pärast sõda elas Eestis 120 140 tuhat inimest (poole vähem kui enne); Eesti oli kehvas seisus: kirikud olid metsa kasvanud, inimesed otsisid üksteist üksikute jalajälgede järgi, põllud olid sööti kasvanud, loomad surnud. 2. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, kindralkubernäril oli õigus
1861. a Venemaa talurahvaseadusega kaotati ära kodukariõigus ehk mõisas peksaandmine. See oli signaaliks ka siinsetele rüütelkondadele ja 1865 tuleb sellest ka kõikidel siinsetel mõisnikel loobuda. Karistamine on lubatud, aga ainult politseiasutustes ja kohtutes. Mõis enam talupoega karistada ei tohi, selle asemel seatakse sisse rahatrahv. Kolmandaks oluliseks muudatuseks on see, et kaotatakse ka teoorjus. Esimesena keelatakse see Liivimaal, 14. mail 1865. aastal. Üle tuleb minna teoorjuselt raharendile. Eestimaal võetakse vastav seadus vastu 25. märtsil 1868. aastal. Üks oluline muudatus tuleb veel: 1868. aastal võetakse vastu ka vallakogukonna seadus. 1866. aasta vallarefomiga: vald kui selline vabastatakse mõisa mõju alt. Seatakse ümber ka valla organid: tähtsaimaks saab valla täiskogu, mille moodustavad kõik selle piirkonna täisealised meeskodanikud. Samas nende hulgas tuleb ka diferentseerimine vastavalt sellele, millise positsiooniga üks või teine
annaabi.ee 
