Staatus, ametialane tõus, saavutamine (Herzberg), kasv (Alderfer) Sotsiaalsus- kuuluvuse vajadus (Maslow) Suhted kaaslastega (Herzberg) Vajadus olla mõistetud ja tunnustatud teiste poolt (Alderfer) Kompetentsus- lugupidamine ja eneseteostus (Maslow) Tunnustus ja töö ise (Herzberg) Suhted ja kasv (Alderfer) Võim- kõigi mudelite ülemine osa Kõiki kolme mudelit tuntakse rahulolu teooriatena, sest põhirõhk on rahuloluga seotud. Inimvajadused pole täpselt mõõdetavad. KÄITUMISE MUUTMINE ehk tagajärje reegel Kõik kolm eelnevat mudelit loovad aluse inimese käitumisest arusaamiseks ja selle mõjutamiseks. Samuti tuntakse neid motivatsiooni rahulolu teooriatena, kuna põhirõhk on suunatud inimese rahulolule. Organisatsioonilise käitumise muutmise aluseks on B. F. Skinneri poolt välja töötatud käitumise muutmise põhimõtted, mille põhjal oleneb inimese
väli ( elektriväli punktlaengu ümber) 4) Füüsikalise teooria kujunemine ? Algab eksperimentide vaatlusega. Saadud tulemuste põhjal esitatakse esialgsed oletused luuakse hüpotees. Hüpotees tuleb kontrollida .selle kehtivus tõestada. Selleks tuleb teha uusi eksperimente uutes tingimustes. Ainult need hüpoteesid mis kannatavad välja igasuguse kontrolli ning ennustavad õigesti ka uusi ,varem mittetuntud nähtusi , lähevad teadusse teooriatena. 5) Liikumishulga suuna muut ? Newton II -> Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ning toimub jõu mõjumise suunas Fdt = d ( mv ) 6) Mida nimetatakse põrkeks ? Põrkeks nim keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Põrget nim tsentraalseks kui massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel
haridus peab olema riiklikult tõestatud. 3. Peab olema laitmatu reputatsioon. 4. Peab olema audiitoritegevuseks vastav teoreetiline ettevalmistus. 5. Peab olema praktiseerinud vähemalt 3 aastat vilunud audiitori juhendamisel. (koostöö) 6. Peab sooritama audiitortegevuse eksami. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, mis on praktilise eetika nõuded, mida esitatakse erinevatele tegevusvaldkondadele üldiste moraalinormide ja teooriatena. Silmas peetakse mingil konkreetsel kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Seega ametniku kutse- eeteika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Eetika viitab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne kutse profesioonieetika. Kuna erinavate profesioonide esindajatel on teoreetilised ja praktilised teadmised oma
riiklikest eesmärkidest. Karistamisega ei sea riik eesmärgiks mõjutada ühiskonda, üksikut kurjategijat või potentsiaalseid kurjategijaid. Ajalooliselt kujunes välja mitmeid erinevaid karistusteooriaid, mis kõik püüdsid põhjendada, et riiklik karistusvõim ei pea olema suunatud mõne konkreetse eesmärgi saavutamisele, vaid karistuse kohaldamine on süüteo toimepanemise faktist tulenevalt paratamatult vajalik. Nii võib karistuse õigustatust põhjendatud absoluutsete teooriatena nimetada inimloomuse kõlbeliste omaduste teooria, jumaliku päritolu, lepingu, õigluse ideede teooriad, materiaalset kättemaksu (Kant), dialektilist kättemaksu (Hegel), jne. Tänapäeval neid teooriaid sellistena ei eristata või kui üldse, siis kahes ning teineteisega sageli läbipõimunud vormis, mis küll mõlemad toetuvad õiglusele kui karistust iseenesest kandvale ideele. Need vormid on
Vaatleme siin kahte erinevat, kuid omavahel seotud viisi: · juhtimismõtte ajalugu; · juhtimisteaduse allikad. Jooniselt 2.3 on näha, et juhtimise ajaloo ja selles talletatud juhtimise üldistatud kogemuse näol on tegemist juhtimisteaduse esmaallikaga. Selles on rõhutatud eelkõige juhtimispraktika osa suurust, mis seisneb selles, et mitmete praktiliste kogemuste põhjal tuletati järeldused ja üldistused. Juhtimisteaduse kujunemise allikad on esitatud teaduste ja teooriatena, kust juhtimisteadus on saanud oma arenguksuusi impulsse ja lähenemisviise (vt. joonis 2.3). Joonisel toodud skeem iseloomustab juhtimisteaduse tihedaid seoseid paljude teaduste ja teooriatega, näidates samas ka juhtimisteaduse arengule kõige olulisemad valdkonnad. Osa teadusi, nagu majandusteooria, informaatika ja matemaatika, on andnud oma panuse juhtimisteaduse sisuliseks ja vormiliseks konkretiseerimiseks
annaabi.ee 
