on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimistööst peale mulle kasulike viidete selle kohta, mis baasmaterjale Vennik on kasutanud. Juba resümeesd lugedes näen, et oma teooriaosas kasutab ta baasmaterjalidena Luhmanni ja Habermasi teksti, mis on natukene hirmuäratav. Teisalt on aga hea, et mul oleks võimalik kasutada ka klassikute teoseid oma teooriaosa kirjutades. Selle uurimistöö kirjandusest jäävad mulle silma veel mõned allikad, mis sobiksid ka minu uurimistöö baastekstiks. Näiteks Barber, Alison E. (1998) „Recruiting Employees. Individual and Organizational Perspectives“ ja ka Breaugh, J. A., & Mann, R. B. (1984) „Recruiting
EstYes pakub ka programme vabatahtlikuks olemiseks Aafrikas või Ameerikas. (http://www.estyes.ee) 7 2. Soov minna välismaale Küsitluse esimeses osas küsiti õpilastelt seda, et kas nad soovivad minna välismaale õppima. Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest ainult 20% ei soovi minna välismaale õppima. See teeb vähem kui veerandi vastajatest, ehk siis tervelt 80% õpilastest tahaksid minna välismaale õppima. Võrreldes teooriaosas kasutatud Dream Foundationi Eesti uuringutulemusi, on see veidi vähem kui kolmandik üldisest keskmisest soovijate arvust. 2.2. Infot õpilasvahetuse kohta Küsimustiku teises osas küsiti õpilastelt selle kohta, kuidas nad said infot õpilasvahetuse kohta. Ligi 32% vastanutest vastasid, et nad said oma informatsiooni internetist, 36% vastanutest ütlesid, et nad on saanud informatsiooni YFU Eesti organisatsiooni vabatahtlikelt,
teevad seda mõnikord. Tõenäoliselt pole see veel õpiharjumuseks kujunenud, kuid teadmine sellisest õpimeetodist on olemas. 11% õpilastest kasutab õppimisel sageli endale küsimuste esitamist ja neile vastamist, millest võib järeldada, et neil on selline õpiharjumus juba välja kujunenud. Selle meetodi puhul kasutab õpilane kahte meelt: rääkimine ja kuulamine. Õpitulemus on parem, kui õpilane kasutab ühe meele asemel enam meeli, millest oli juba teooriaosas juttu. II kooliastme lõpuklassist peaaegu pooled (46%) ei kasuta mitte kunagi sellist õppimise meetodit. Alla poolte (39%) kuuendikest kasutavad seda tehnikat mõnikord ja väike osa õpilastest (15%) sageli. Samuti pole seda õpiharjumust juurutanud 9. klassist 57% mitte kunagi, mõnikord vaid 36% ja sageli 7% üheksandikest. 9 5
Kokkuvõte Käesolevas töös uuriti Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkust filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides. Uuriti filmimuusika ajalugu, funktsioone ja filmimuusikuid. Uurimistöö koostamiseks kasutati allikatena erinevaid interneti lehekülgi. Uurimusliku osa andmete kogumiseks viidi läbi küsitlus Tallinna Reaalkooli 131. lennu seas. Uuringu abil selgitati välja õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest, toetudes teooriaosas välja toodud faktidele. Lisaks sellele selgitati välja, kui palju filmi vaadates muusikale tähelepanu pööratakse ja missugused erinevused esinevad poiste ja tüdrukute vahel selles, millist filmimuusika funktsiooni nad kõige olulisemaks peavad ning Eesti ja välismaa filmimuusika kirjutajate tundmises. Selgus, et õpilaste teadlikkus filmimuusikast on väike ja teadlikkus filmimuusika funktsioonidest küll parem, kuid sellegipoolest mitte märkimisväärne. Vähene
Lisaks sellele tuleb teenuse- disaini arengutrendide põhjal uurida eraldi iga potentsiaalse kliendi arvamusi, mitte piir- duda püüdega ühtsustada kõigi sihtrühma liikmete soove kvantitatiivsetel meetoditel kogutud andmete sünteesimisega. Selle asemel tuleks disainida teenusekontseptsiooni mudel ja seda prototüübina testida. 27 2. PÄRNU KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt Magistritöö teooriaosas selgus, et kuurordikontseptsiooni loomiseks on oluline kaasata kolm asjasse puutuvat osapoolt: avalik ja erasektor ning kohalik kogukond. Edu taga- miseks on soovitav muuta kuurorti juhtiva organisatsiooni struktuur kliendikeskseks ja positsioonida ühele kindlale sihtrühmale. Seepärast otsustas autor valida selleks tema arvates Pärnu kuurorti kõige paremini sobiva sihtrühma Eesti pereturistid. Sihtrüh- male positsioonimiseks tuleb seda hästi tundma õppida ning teha hetkeseisu audit
annaabi.ee 
