on ümar, mitte lapik, isegi päri väiksena, sest muidu peakski ju olema nõ “maailmalõpp”, kust kõik otsa saab. Seal seisaks nagu kalju pangal. Kust see teadmine tuli? Ka oskused, mis peredes põlvest põlve levivad, jõuavad liinipidi edasi. Samas asjad, millega suguvõsas pole tegeletud on hoopis keerukamad omandada, kui need, millega on. Siin saaks igaüks tuua näiteid enda elust. Mida ei saa väita on see, et ratsionalist olla oleks kuidagi õigem kui empirist. Pole teoorat, mis hõlmaks neid mõlemat nii, et tekiks tervik, mille väiteid ei saa ümber lükata vaid, mida saaks üksteise näol toetada. Pole leitud “tõde”. Churchill on esitanud mõttetera “Inimene komistab küll aeg-ajalt tõe otsa, aga harilikult ajab ta ennast püsti ning läheb oma teed.”.
kuju ,tatoveering kehal või lihtsalt ei osanud punastada peeti koha kurjategijaks kuigi ta ei pidanud seda 100% olema. IQ PÄRILIKKUSE TEOORIA:AMEERIKA LEIUTIS Pealkirjas öeldakse küll Ameerika leiutis aga see hoopis muutus ameerikale mõnesmõttes probleemiks. Leiutis mida siin nimetatakse on Bineti skaala . Binet oli huvitav teadlane ja ütleks ka ,et esimene kes mulle siin raamatus meeldib, kuigi ta algus näitas tema rumalust. Binet kasutas Broca teoorat peade mõõtmise abil kindlaks teha inimese intelligentsuse tase. Peale paljude mõõtmiste ja uuringute näol Binet aina pettus ning sai aru ,et peade mõõtmise abil ei ole võimalik inimeste intelligentsuse taset määrata . Tema põhikatse alusteks olid kooliõpilased ,mõõtis ta kõige targema ja rumalama pea suurusi . Oma pettumuseks sai ta erinevuseks väga väikse summa mis ei eristanud neid kahte määrajat oluliselt . Nagu ikka teadlased ju ei suuda sellist probleemi taluda siis
43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. a. Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. b. (2) queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teooriast, eestvedajaks Judith Butler (s. 1956)
sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda uushistorism (mõjukas koolkond USAS) ja kultuurimaterialism, mille peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943)
(Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda (2) uushistorism (mõjukas koolkond USAs) ja (3) kultuurimaterialism, mille peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s
Reet Soovik, Julia Tofantsuk, Maris Sõrmus, Tõnis Vilu 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism - aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks, al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine) (2) uushistorism - (mõjukas koolkond USAs) (3) kultuurimaterialism - peamised nimed on vastavalt Stephen Greenblatt (s. 1943) ning
annaabi.ee 
