Elulugu sündis 27. augustil 1770 Stuttgardis ei olnud nooruses imelaps; arenes aeglaselt oli erakordselt viljakas kirjutaja aastal 1811 abiellus 20- aastase Marie von Tucheriga, kellega tal oli kaks poega eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor
Lapsena koges Stalin seda, mida enamus vaesed inimesed pidid kannatama Venemaal 19. Sajandi lõpus. Seitsme aastaselt ta sai endale rõuged. Ta jäi ellu, aga tema nägu jäi armiliseks terveks ta eluks ja teised lapsed mõnitasid teda. Stalini ema oli ka väga usklik ja 1888 aastal sai ta oma pojale koha kohalikus kirikukoolis. Isegi kui tal oli tervisega probleeme, läks tal koolis hästi ja võitis tasuta stipendiumi Tiflise Teoloogilisse Seminari. Kui ta seal õppis, liitus ta salaorganisatsiooniga, mida kutsuti ,,Messame Dassy"-ks. Liikmed olid Gruusia iseseisvuse toetajad Venemaa vastu. Mõned olid isegi sotsialistlikud revolutsionäärid ja nende inimeste läbi, keda ta seal organisatsioonis kohtas, sai Stalin esimest korda teada Karl Marx'i ideedega. Mais, 1899 aastal, Stalin visati Tiflisest välja. Palju põhjuseid on antud tema väljaviskamise
suurvõimu teenistusse. Kirik omalt poolt kuulutas ta juba viiskümmend aastat pärast surma pühakuks. Aastaid oli Thomas kuulsa filosoofi ja teoloogi Albertus Magnuse õpilane. Albertus oli võtnud endale ülesandeks korrastada see tohutu hulk teadmisi, mis paari viimase aastakümnega oli islamimaailamst kristlikusse Euroopasse jõudnud, heita kõrvale ideed, mis ei sobi kuidagi kokku kristlusega, ning sobitada ülejäänud ideed trditsioonilisse filosoofilis- teoloogilisse süsteemi. See oli hiigel töö, mille lõpuleviimise võttis Thomas enda peale. Seejuures tõlgendas ta Aristotelest uutmoodi, võttes alati lähtekohaks kiriku huvid. .(Edmund Jacob: ´´50 klassikut: filosoofid``88). Aastatel 1252- 1259 õpetas ta pariisis dominikaanlaste kloostris. Järgmised kümme aastat veetis ta Itaalias. Ta õpetas paavsti õukonnas ning juhatas kaks aastat Santa Sabina kõrgemat ordukooli Roomas. Sel ajal töötas ta oma kahe kõige kuulsama teose kallal
Nimelt ei sallinud Bernard juba noorena Cluny kloostrit heites neile ette, et see pole piisavalt askeetlik. (Prinz 2006: 160) 1124/25. aastal läks klüniilaste ja tsistertslaste vaheline konflikt suuremaks ning ka Bernard sekkus sellesse. Ta kritiseeris õelalt nii Cluny hiilgust ja rikkust kui ka seda, et seal ei peetud Benedictuse reeglist rangelt kinni. (Prinz 2006: 184) Bernard rääkis kaasa enamikel kirikupoliitilistel teemadel ning sattus mitmesse teoloogilisse kokkupõrkesse, millest kuulsaimad on konfliktid Poitiers'i piiskopi Gilbert'i ning Pariisi magistri Pierre Abélardiga (Prinz 2006: 173-176). Samas 7 sekkus Bernard ka paavsti ja keisri vahelistesse probleemidesse, tülisse Monte Cassino abti valimise ümber, võitlusesse Prantsusmaa piiskopkondade täitmiseks, kirikulõhesse, ristisõdadesse ja paljusse muusse (Prinz 2006: 169; 172; 187). Bernard jäi Clairvaux' abtiks kuni oma surmani 1153
taolisel viisil üles ehitatud. Ta toob mitmeid näiteid ka oma emast, kes oli üpris tavapärane naine, kuni teinekord sai sõna tema ,,isiksus 2" ja kõneles Jungile sügavat tarkust ning seda viisil, millest ilmnes, et ta suudab teda täielikult läbi näha. Taoline enesetaju näib olevat soodustanud tema ideed ,,kompleksidest", millest tuleb juttu Jungi põhikontseptsioonide osas. Mis puutub Jungi teoloogilisse maailmapilti, siis selles osas on avanev pilt vägagi mitmekesine. Kasvades üles pastori pojana, oli teoloogia vahetu osa Jungi elust, nii kaua kui ta end mäletas. Läbi lapsepõlve ning noorukiea oli ta tunnistajaks iganädalastele diskussioonidele, mida pidasid nende elutoas tema isa ning Jungi 6 (!) pastoritena töötavat onu. Lahknemine traditsioonilisest kristlusest algas Jungil juba väga varakult - 3- aastaselt, seoses unenäoga, mida ta äärmiselt ebaortodoksseks pidas
annaabi.ee 
