seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta oli väga tark mees ja tema kuulsaim tegu oma elujookul on Piibli tõlkimine Saksa keelde. Ta kirjutas oma elujooksul enam kui 30 laulu, tema õpetus väljendus 450 traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev -1522 ilmus saksakeelne Uus Testament -13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga -1534 ilmus Vana Testamendi tõlge -Suri 18.02.1546 Eislebenis 3
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis
Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema. Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda
Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14.s 1307 – Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus keelustas Templirüütlite aj ordu tegevuse. 1309 – algas paavstide nn Avignoni vangipõlv (kuni 1378). 15.s 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli; Osmani riigi kiire aj laienemine. 16
vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema. Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther pidas ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Senisest seitsmest sakramendist tunnistas ta vaid kahte, ristimist ja armulauda ning armulaual tuli tema arust ka ilmalikele veini pakkuda.
Georg Mancelius (1593-1654). Pärit Kuramaalt, pastori perest, Rostockis haritud. Pärast seda pöördus kodumaale tagasi, teenis mõnda aega Kuramaa hertsogi juures pastorina, oli surmani Tartuga seotud. Esialgu Tartu Jaani kiriku pastor, siis õppejõud, lõpuks ka TÜ teoloogiaprofessor. Kuidas ja miks ta läti keele omandas ja miks vaimustus, ei oska keegi ära seletada. Igal juhul oli läti keelest vaimustuses ja kuritarvitas oma ametipositsioone TÜ teoloogiaprofessorina – nõudis, et kõik üliõpilased õpiksid läti keele selgeks. Lasi trükkida, koostada esimese läti (vana kirjakeel) ortograafia, nt. Andis välja lätikeelse jutluste raamatu. Nagu asjatundjad väidavad, oli tegemist väga hästi loetava keelekasutusega, rahvapärane. Christoph Fürecker (1615-1685). Eeldatavasti rahvuselt sakslane, eeldatavasti läti aladelt pärit, arvatavasti sündis u 1615 – midagi rohkem ei teata. Teatakse aga, et oli Manceliuse õpilane,
annaabi.ee 
