vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase
Siiski ei olnud vallakogus sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. Esimest korda levis kuulu jutt, et igaüks kes Venemaale kolib saab endale maatüki tasuta ja kergeusklikud talupojad ruttasid seetõttu Venemaale elama, nende ehmatuseks ei saadudki maatükke. Mõned aastad hakkas levima teine kuulujutt, et Vene keiser hoolib talupoegadest ja tahab vabastada neid pärisorjusest ning igaüks kes läheb keisri usku saab maad ja vabaneb teokohustusest. Paari järgmise aasta jooksul läks ligi 60 000 Eesti talupoega vene õigeusku, kuid taas nende ehmatuseks ei saanud nad mingeid maatükke ega vabanenud teokohustusest. Vene õigeusku pööranud ei saanud ka tagasi enda usku. 13.EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno
*õppisid oma huve kaitsma 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks
varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Varustati magasiaitadesse vilja, kust said talupojad häda korral võtta. Üldkoosoleku otsused teostusid alles pärast mõisniku nõusolekut. Väljarändamisliikumine toimus, sest usuti, et Venemaal antakse kõigile soovijatele tasuta maad. Talupojad lasid end ümberasujate nimekirja panna. Keisri usku mindi, sest talupojad lootsid maad saada ja vabaneda teokohustusest. Kui selgus, et maad ei saa, ei lastud vanasse usku tagasi ka minna. 12. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Mida nimetatakse rahvuslikuks liikumiseks ja ärkamisajaks, millal oli ärkamisaeg, miks see kujunes, olulisemad ärkamisaja tegelased (Jannsen Jakobson, Hurt) ja sündmused-nähtused ("Perno Postimees", esimene üldlaulupidu, Vanemuise selts, Aleksandrikool, rahvaluulekogu- mine, "Sakala"), ärkamisaja tähtsus.
Mõisamaade laiendamine toimub talupoegade maade arvel. Kasvavad maksud, kui varem oli viljakümnis 1/10 saagist, siis nüüd tõuseb see ¼ saagist. Alates 15. saj. mõisate arv järsult kasvab, lisaks arvu kasvule laienevad ka mõisate põllud ja seoses sellega hakatakse üha rohkem kasutama talupoegade tööd mõisapõllul. Põhjuseks on viljahinna tõus ja stabiilse mahuka turu tekkimine. Kui varem on talupoja põhikoormiseks loonusrent, millest suurema osa moodustas viljakümnis (teokohustusest on teateid veel vähe), siis nüüd hakatakse põhilise koormisena nõudma 5 tegu. Siit algab teoorjusliku mõisamajanduse kiire areng. Teoorjus ei kasvanud Eestis ühtlaselt. Liivi sõja alguseks oli teorent valitsevaks rendiliigiks muutunud just eramõisates, kuid näiteks Saare-Lääne piiskopkonnas oli see suhteliselt tagasihoidlik. 16. saj. jätkus mõisapõldude laiendamine.
annaabi.ee 
