kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed
olevat tema sõbranna Gerda Silbergleighi perekonnal vabaks jäänud üks suvila üsna mere ääres. Ann pidavat Gerdaga hiljem kokku saama ja sellest juttu tegema, ta kutsus ka Inge kaasa. Vahepeal pöördub Inge veel oma onu Otto Tammiku poole. Otto Tammik on ärimees ja oskab kindlasti selles osas aidata. Inge räägib Ottole Anni väljapakutud ideest 1 Silbergleighide poole pöörduda ja Otto Tammik otsustab teoinimesena seda ka kohe teha. Silbergleighide perekond nõustub ning kaup on samahästi kui tehtud. Kui Inge samal õhtul Anni ja Gerdaga kohvikus ,,Kultas" kohtub, tutvustab Gerda neile oma kavaleri, kelleks osutub leitnant Paju. Inge ja leitnant teevad mõlemad näo, nagu kohtuksid esmakordselt. Südames on Inge leitnantisse armunud. Enne kirikumõisast lahkumist saab vana praost Tammik veel viimase ülesande. Alt-Mihkli talu vana peremees hakkab surema
kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende lihtsad ja primitiivsed
peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab, on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk. Nende
Ilmus 1839. Koosneb 6 peatükist(Bela, Maksim Maksimõtš, Petsorini päevik, Taman, Vürstitar Mary ja Fatalist). Tegevus toimub Lermontovi kaasajal Kaukaasias. Peategelaseks on Petšorin, kes on vastuoluline kuju – ühtaegu veetleb ja tõukab eemale. Esimene tegelane, kes Petšorinit tutvustab, on Maksim Maksimõtš. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõtš lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petšorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petšorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petšorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk
Ilmus 1839. Koosneb 6 peatükist (Bela, Maksim Maksimõts, Petsorini päevik, Taman, Vürstitar Mary ja Fatalist). Tegevus toimub Lermontovi kaasajal Kaukaasias. Peategelaseks on Petsorin, kes on vastuoluline kuju ühtaegu veetleb ja tõukab eemale. Esimene tegelane, keda Petsorinit tutvustab, on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti. Seda kõike sellepärast, et tegutsemine on Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk.
annaabi.ee 
