surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks. Kunst isikupäratu ja seotud religiooniga. Poliitikas liidriks preestrid ja tekkiv aadel. Erinevus maa ja linna vahel ei paista silma. Suvi Küpsus teadlikkusena oma võimalustest. Virguv arutlusvõime otsib vabanemist traditsioonilistest religioonivormidest ja avastab inimvaimule uue maailma. Reformatsioon ja teadus. Kunstis vajutavad suured meistrid oma isiksuse pitseri veel tugevalt religiooniga seotud materjalile
,,Pronksiaja inimesele" järgnesid kolossaalne ,,Ristija Johannes" egiptuse skulptuuridele omase sügava väljaastega , siis võimas, kummargil, endassesüvenenud ,,Mõtleja", nukras häbelikkuses nägu varjav ,,Eeva" ja suur grupiskulptuur ,,Calains' kodanikud. Neis teostes kujuneb välja inimtüüp, mis esineb läbi kogu Rodin'i loomingu. Tal ei olnud eeldusi õnnelikude, rahulikkude ja elurõõmsate kujude loomiseks. Tema inimesed ei ole mitte niivõrd loominguliste impulsidega teoinimesed, kuivõrd äärmiselt tundelised igatsejad.19. sajandi Prantsuse kunstis ja ilukirjanduses taolisi inimesi vaevalt leidus. Vastandina renessansi suuretele meistritele, kaldus Rodin alati mõnevõrra liialdama. Tema kaasaegsed tõendasid, et see andis tunda ka elava Rodini juures pisut ülespuhutud hoiake näol. Üksnes harukorral suutis ta piirduda naise kujutamisega lihtsalt naisena: teda tõmbas ,,igavese naiselikkuse" teema. Paljudes tema töödes näeme tungi rohkem ütleda,
Sotsiaalse liikumise arengujärgud: 1)Inkubatsioonijärk taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus Juht: Sõnamees sillutab massiliikumisele teed,mõtestades rahulolematust 2)tegutsemise järk protesti struktureerimine,liikumine moodustub ja tegutseb Juht: Fanaatik teevad liikumise teoks 3)Adaptsioonijärl stabiilsuse struktureerimine,liikumine kas saavutab edu,surutakse maha või erkonnastub Juht :Teoinimesed vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest 1 Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda? 1)Autonoomia tegutseb teistest kodanikeühiskonna osadest eraldi 2)Apelleerimine püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada,neid kaasa haarata 3)Teiste kõrvaldamine otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas,püüdes neid kõrvaldada 4)liikumine läheb teistest mööda (4) Parteid ja huvirühmad
Eel- e. inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus. Sõnamehed: sillutavad massiliikumisele teed, mõtestades rahulolematust Tegutsemise järk: protesti struktureerimine, liikumine moodustub ja tegutseb. Fanaatikud: teevad liikumise teoks. Kohandumise e. adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub). Praktilised teoinimesed: vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest. 27. Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda? Sotsiaalne liikumine muudab, mõjutab ja kujundab ühiskonda. 28. Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi. Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada
Need on Tsernõsevski ja Dobroljubov. T on keskne kuju, ta hakkab kaastööd tegema kui kirjanduskriitik, aga ta muutub vene radikaalide liidriks. Tema arvab, et elu Vm-l on vaja muuta revi abil. Temast saab vene noorte silmis väga radikaalne ja populaarne kuju. 1858. aastal kirjutab Tsernõsevski artikli ,,Vene inimene randevuul (rendez-vous)", milles räägib sellest, et aadelkond on üleliigsed inimesed, keda pole ajaloolises protsessis enam vaja. Nad ei suuda midagi ära teha, nad ei ole teoinimesed. Üleliigsete inimeste asemele tulevad uued inimesed, kelle hulka arvab ta ka iseennast. Samal ajal kirjutab Turgenev ,,Eelõhtut", et kujutada selles uut inimest. Ta valib peategelaseks bulgaaria päritolu inimese. 21. september F. M. Dostojevski (1821 1881) Dostojevski ja Turgenev olid kaasaegsed ja sõbrad, kuid alates 1867. aastast muutusid nende suhted konfliktseks. D kirjutas Turgenevi sisse oma romaani ,,Kurjad vaimud" (Karmazinov). Ta pilkas Turgenevit