Tensiidid kinnituvad vee pinnale. Hüdrofiilne ots hoiab kinni veemolekulidest, hüdrofoobne ots aga püüab molekuli veest välja tõmmata. Selle tulemusena väheneb vee pindpinevus. Pindpinevust saab alandada vaid teatud piirini, sest piirpinnale mahub vaid piiratud arv tensiide. TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID Tensiidid aitavad mustust eemaldada. Tensiidi hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ja hüdrofiilne ots veemolekuli külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Kaasa aitab ka mehhaaniline töö. Tensiidi hüdrofoobne Tensiidid viivad mustuse ots kinnitub mustuse külge. pesulahusesse TAGASI SISUKORDA EELMINE TENSIIDID
anaeroobselt lagunevad. Sellist nõuet on vaja, sest anaeroobsed tingimused võivad olla heitveemudas, kui see läheb põllumaadele Tensiidid Tensiidideks nimetatakse pindaktiivseid aineid, mis esinevad ioonoskestena (positiivset või negatiivset laengut omava osakesena). Puhastusainetes kasutatakse mitut erinevat tensiidi. Nende ülesanded on: alandavad vee pindpinevust, paranevad vee niisutus- ja puhastusomadused, eemaldavad ja lõhestavad mustust, takistavad mustusel kinnituda tagasi pinnale Tensiidid jaotatakse sünteetilisteks ja looduslikeks.
Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse ning seetõttu ei saa sealt mustust eemaldada. Vee pindpinevust saab vähendada tensiide sisaldavate ainete lisamisega. puhas vesi vette on lisatud tensiide sisaldavat ainet 4 TENSIIDID Tensiididel on kolm ülesannet: Ø alandavad vee pindpinevust Ø aitavad mustust eemaldada (tensiidi molekuli hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge ning tensiidi molekulid viivad mustuse pesulahusesse) Ø takistavad mustuse tagasi sadestumist puhastatavale pinnale. hüdrofiilne ots hüdrofoobne ots PUHASTUSAINED Puhastusained jaotatakse pH alusel: Ø pH 0-2 tugevalt happelised Ø pH 2-5 happelised
30...50 °C üle Ac1 (s.o. poolkarastus). Alaeutektoidteraste karastustemperatuuri vali¬kul on lähtutud asjaolust, et karastamisel teisiti -üle faasipiiri Ac1 (s.o. poolkarastus) säilib struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastust. Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride Ad ja Acm vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris mar-tensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suuren¬dab terase kõvadust; teisiti karastades - üle faasi¬piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. Jahutuskeskkond Levinum jahutuskeskkond on vesi. Vee jahutusvõimele avaldavad mõju selles leiduvad lisandid. Nii näiteks destilleeritud vesi või vihmavesi, mis ei sisalda sooli, jahutavad kaks kor¬da aeglasemalt kui kraanivesi
pindpinevust ja seega parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust (kannavad mustuse pesulahusesse) hoiavad mustuse pesulahuses ja tõkestavad selle tagasitee puhastatavale pinnale <----- hüdrofiilne <----- hüdrofoobne Tensiidide süsivesikuahela üks ots on vett tõrjub ja teine ots veelembene. Hüdrofoobne ots jääb mustuse külge kinni. Hüdrofiilne ots võib saada kas negatiivse või positiivse laengu tensiidi molekulist saab ioon. Tensiidid jagunevad: anioonsed katioonsed mitteonogeensed amfoteersed Katioonsed tensiidid lagunevad looduses kõige kauem. Seebid: - anioaktiivsed tensiidid (negatiivne laeng) vanimad tensiidid, tuntud juba 2500 a. e.m.a. Valmistatakse rasvastja seebikivist keetmise teel vähendab märgatavalt vee pindpinevust toimivad hästi kuumas ja pehmes vees soolases ja happelises vees seep ei pese
pinnaühiku võrra(g, N/m). Pindpinevus on põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. 37. Vedelike pindpinevus ja pindaktiivsed ained,mitsellid. Pindaktiivsed ained- ühendid mille lisamisel väheneb vedelike pindpinevus.(nt.seep) Mitsellid takistavad mustuse tagasisadenemist, tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese. 38. Merevesi, selle koostis. Vee eripära. Merevesi on soolane st on lahustunud komponentidest küllastatum kui (reeglina) mandrilistes jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere
o. täiskarastus), üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30...50 °C üle Ac1 (s.o. poolkarastus). Alaeutektoidteraste karastustemperatuuri valikul on lähtutud asjaolust, et karastamisel teisiti -üle faasipiiri Ac1 (s.o. poolkarastus) säilib struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastust. Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride Ad ja Acm vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris mar-tensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suuren¬dab terase kõvadust; teisiti karastades - üle faasi¬piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. Jahutuskeskkond Terase karastamisel martensiitstruktuuri saamiseks on vaja austeniit kiirelt alla jahutada martensiitmuutuse temperatuurideni, kuid mitte kogu temperatuurivahemikus (kuumutustemperatuurist toatemperatuurini), vaid temperatuurivahemikus 550...650 °C, kus
Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep). Märguvad pinnad - hüdrofiilsed pinnad (ioonvõrega mineraalid - silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid). Mittemärguvad pinnad - hüdrofoobsed pinnad (metallid, enamik molekulaarse struktuuriga orgaanilisi ühendeid). 136 Pindaktiivsed ained Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Pindaktiivsed ained toimivad keemias tuntud põhimõtte alusel sarnane sarnases vesi-vees ja õli-õlis. 137 Mitsell emulsioonis tüüp õli- vees 138 Seebid joonisel õli-vees 139
Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride Ac1 ja Acm vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris mar- tensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suuren- dab terase kõvadust; teisiti karastades – üle faasi- piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase
(-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembene (hüdrofiilne) Alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka pindpinevus -> vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pooridesse. Eemaldavad mustust - hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega, hüdrofoobne ots mustusekübekesega, nii viiakse mustus pesulahusesse. Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Räni (Si) aatomeid sisaldavad polümeerid (hüdrofobiseeriv aine), kui sellega katta klaaskuulid, siis vesi ei märga klaaskuuli pinda ja kuulike jääb pinnale ujuma.Näide: värvide sisse millega märgistati teid pandi kaetud kattega klaaskuulikesi. Need jäid värvikihi pinnale ja peegeldasid valgust, seega suurendasid
kul on lähtutud asjaolust, et karastamisel teisiti A üle faasipiiri Ac1 (s.o. poolkarastus) säilib struktuuris kõrvuti martensiidiga ka ferriit, mis vähendab terase kõvadust pärast karastust. Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride Ac1 ja Acm vahel (s.o. poolkarastus), mistõttu säilib struktuuris mar- tensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suuren- dab terase kõvadust; teisiti karastades üle faasi- piiri Acm (s.o. täiskarastus), on oht jämedateralise t struktuuri tekke oht; see teeb karastatud terase hapraks. F+P M Jahutuskeskkond. Levinum jahutuskeskkond on vesi
annaabi.ee 
