Kontrolltöö Dünaamika 1. Milliste kehade vahelisest vastastikmõjust ning millistest tagajärgedest saab rääkida järgmistest näidetes: (Vastastikmõju - ühe keha mõjul juhtub midagi teisega) a) Tennisepalli löömine; Reket ja tennisepall (Tennisepall hakkab liikuma kuna seda lüüakse reketiga) b) Pillatud vaasi maandumine; Põrand ja vaas (Vaas läheb katki kui maandub) c) Puu liikumine tormise ilmaga. 6p (Tuule mõjul hakkab puu liikuma) 2. Sõnasta Newtoni kolm seadust. 3p esimene seadus - keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Näiteid: * Kui päästerõngas vee alla suruda, tõukab vesi selle pinnale tagasi. * Tuul puhub purje pingule ning paneb jahi mööda veepinda liikuma. * Tõstja sikutab raske kangi maast lahti. * Udusulg hõljub õhus ega kuku maha. * Pärast kammimist hakkab kamm juukseid ligi tõmbama kui vedru venitada, siis tõmbub see tagasi kokku. * Kui pillata klaas maha, see puruneb. * Kui visata pall õhku, siis selle kiirus aina aeglustub, alla tulles aga kiireneb. *Tennisepall u. 249km/h *Jalgpall u. 140km/h Sulgpall - 340 km/h Käsipall- 120 km/h Golfipall- 326 km/h Tennis reket ja pall http://www.youtube.com/watch?v=A7itwPRKYhc Jalgpall inimese keha ja pall Vastastikmõju liigid · Gravitatsiooniline vastastikmõju · Elektromagnetiline vastastikmõju · Nõrk vastastikmõju · Tugev vastastikmõju Gravitatsiooniline Sellise vastastikmõju puhul tõmbuvad massi omavad kehad teineteise poole. Nt
karud, klotsid, pehmed asjad, kõvad asjad, väikesed asjad, suured asjad. 4. Too 2 näidet järjestamise tegevustest lasteaias Järjestamine esemete ja nähtuste korrastamine võrdsustunnuse alusel. Näide: Laual on kümme pliiatsit, kõik erineva pikkusega. Õpetaja palub lastel need ritta panna pikkuse järgi. Näide: Liikumistunni ruumis on palju erinevaid palle, õpetaja valib neist 7, hüppe pall, korvpall, põrkepall, tennisepall jne. Ning palub lastel teha pallidest rivi, alustades kõige väiksemast. 5. Lasteaia matemaatikas on kõik tegevused nii käelised kui ka sõnalised. Mida see tähendab? Näiteks järjestamisel ja rühmitamisel sa käelise tegevuse puhul paned asjad ritta ning suulise tegevuse puhul seletad, mis tunnuste alusel ja miks sa seda tegid. Sama on ka numbrite õppimisel, käelise tegevusena kirjutad numbrit, suulise tegevuse puhul hääldad. 6
Victoria valitsemisajal, mil seda mängiti suursuguste kodude aedades. Tennist hakati spordialaks pidama 1870. aastatel. Esimesed tennise meistrivõistlused peeti Londonis Inglismaa kroketi ja tennise klubis Wimbledonis 1877. aasta juulis. Esimest meeste finaalmängu jälgis umbes 200 pealtvaatajat. Nüüd mahutab Wimbledoni peaväljak 15 000 pealtvaatajat. Tennisemänguga alustamine. Igaüks võib hakata tennist mängima. Selleks on vaja tennisereketit, leida tennisepall ja sein, mille vastu palli toksida. Kui sulle meeldib, kutsu ka sõber mängima. Kogemuse omandamiseks võiksid liituda tenniseklubiga, mis pakub korralikku treeningprogrammi noortele. Regulaarselt mängides oskused paranevad. Ilmselt soovid sa siis ka isiklikku tennisevarustust. Kaks tähtsamat asja on sobiv reket ja jalatsid. 19. sajandi esimeste tennisereketite raamid olid tehtud saarepuust. Tänapäeva reketiraamid on grafiitplastist või klaasplastist. Reket võib olla
” Välja hüütakse vastaspundist selle mängija nimi, kes on eeldatavasti nõrk või ettevaatlik. Sest see väljahüütud mängija peab jooksma mauhti! oma vastas seisvast ahelikust läbi. Kui see õnnestub, saab ta kellegi vastaste ahelast oma punti kaasa võtta. Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli. Lõpuks on kõik mängijad ühe, võitjate meeskonna rivis. Põrkefrisbi Osalejate arv: vähemalt 8 inimest Vajalikud vahendid: 1 tennisepall Ettevalmistus: Moodustatakse 2 võistkonda Mängu kirjeldus: Mängu eesmärk on saada palliga põrgatades vastase piirist üle. Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles Osalejate arv: vähemalt 6 inimest Vajalikud vahendid: mänguhimulised lapsed/noored Ettevalmistus: igaüks peab leidma endale paarilise ja tuleb moodustada kaks ringi (1 sisemine ja 1 välimine)
Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel.
MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB41, kell 10 TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. 2. Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ . TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel.
7.1.4 Lohesabajaht Mängijad jagunevad kahte gruppi, kummaski vähemalt 5 inimest. Grupid seisavad hanerivis ja haaravad eesseisja õlgadest (vööst). Kummagi grupi viimasele liikmele pistetakse vöö või värvli vahele sall või rätik. See on lohe saba. Märguande peale alustavad grupid liikumist. Eesmärgiks on teise grupi saba endale saada ja oma saba hoida. Kaotajaks jääb grupp, mis oma sabast ilma jääb või laiali laguneb. 7.1.5 Pallimäng Mängijaid: paarisarv, vaja: tennisepall,õun vms. Mängijad jagatakse kahte võistkonda ja siis omakorda paaridesse. Pall/õun vms paigutatakse paariliste otsmike vahele ja jookstakse tähiseni ja tagasi, kui apelsin vahepeal maha kukub, peavad mängijad peatuma ja enne võidujooksu jätkamist selle uuesti otsmike vahele panema, käsi tohib kasutada ainult apelsini kohale asetamiseks. Jooks kestab kuni üks vöistkond lõpetab. 7.2 Individuaalsed 7.2.1 Minu ema kook
Muusika lakkab ja sa istud taas aeglaselt oma lillele. Iga laps istub oma rätikule. Liblikad muudetakse võlusulekesega taas inimlasteks ja nad võivad oma elamustest jutustada. Lõpuks võivad kõik lapsed ühe liblika joonistada. Alates 4. eluaastast MEELTE-, MÕTTE- JA TÄHELEPANUMÄNGUD MÕTLE JA ÜTLE! Eesmärgid: arendada mälu, mõtlemist ja reageerimiskiirust Vanus: 4-6 a Osavõtjad: kogu rühm Vahendid: villapallike (lõngakera, tennisepall vm pallike) Mängu käik: Lapsed istuvad vaibal ringis. Ühe käes on pallike. Ta küsib: "Ütle, mis on roheline," ja veeretab palli vastas istuvale lapsele. Laps püüab palli kinni ja vastab näiteks "Rohi on roheline." Seejärel mõtleb ta ise uue värvi ja viskab palli järgmisele mängijale. I VARIANT: Värvide asemel kasutatakse vastandsõnu (nt soolane või magus, hea või halb jne). II VARIANT: "Puu otsas või maa sees?" Seletus: Mis kasvab peenral (mullas), mis puu otsas?
annaabi.ee 
