Ka eluraskuste puhul sellesse faasi regresseerumine (joomasööstud, söömine, suitsetamine) näitab, et oraalse faasi läbimises oli probleeme. (2) Anaalne faas on ligikaudu 2.- 4. eluaastal, kus rahuldust saadakse pärakusfinkteri kontrolli all hoidmisest või lõdvakslaskmisest. Psüühilises mõttes on siin tähtis kontroll objekti üle ning tüüpilised selle perioodi probleemid ilmnevad hilisemas elus obessiiv-kompulsiivsete sümptomite või sadomasohhistlike tendentsidena. (3) Falliline faas on umbes 3.- 6. eluaastal, kus erogeenseks tsooniks on suguorganid. Erinevalt puberteediea genitaalsusest tunnevad nii poisid kui tüdrukud vaid üht suguorganit - fallost, mille olemasolu või puudumist siis uuritakse ning üle elatakse. Areneb Oidipus-kompleks ja taandub, domineerib kastratsioonikompleks. Oidipaalse konflikti lahendusena tekib ülimina. Fallilise faasi häired ilmnevad hiljem hüsteeriliste sümptomitena
jõudude tasakaalustamine erinevate riikide/dünastiate vahel oli suhteliselt lihtne, kuna puudusid segavad faktorid, mis hiljem on nö puhtalt ratsionaalseid jõupoliitilisi kalkulatsioone häirinud – rahvuslus, ideoloogilised liidud ja vastuolud. 18 sajandil toimus arvukalt sõdasid (olulisemad neist Poola ja Austria pärilussõjad ning 7 aastane sõda + väiksemad sõjad), mille käigus liidu ja vaenusuhted pidevalt ümber kujunesid. Üldisemate tendentsidena võib eristada: 1) Briti poliitika oli orienteeritud jõudude tasakaalu säilitamisele kontinendil, mis andis brittidele mugava balance-holderi positsiooni ja jättis samas käed vabaks koloniaalekspansiooniks. 2) Tugevaim riik Euroopa mandril oli Prantsusmaa, kuid jõudude tasakaalu poliitika abil suudeti Pariisi ambitsioonid vaos hoida. 3) Preisimaa tõusis teisejärgulisest riigist suurriikide hulka. 4) Venemaa liitus üha tihedamalt (Lääne)Euroopa süsteemiga.
tervikust. Kultuuri muutudes aga muutuvad ka arusaamad, mis on norm ja hälve. Kultuurikontaktid võivad tuua kaasa normi ja hälbe vahekorra erisugusest mõistmisest sugenevaid konflikte. Nt homoseksuaalsus. Negatiivse skaala lõpus retsidiivne kuritegevus (sarimõrvarid jne, Tsikatilo) negatiivne hälve. Ühiskonnavastane iseloom, normidega vastuolus. Rahu ajal tapmine kuritegu, sõjaajal kuritegu vastase mittetapmine. Normi ja hälbe vahekorra käsitlemisel inimkäitumise tendentsidena avalduvad asjaolud: o Normile vastavana esineb tegelikkuses teatud hulk reaalselt võimalikke toimimisviise, mis koos annavad suurema osa praktikas esinevaist toimimisaktidest. o Selliselt mõistetava normipärase käitumise ja normist hälbiva käitumise piirjooned on reaalses elus tinglikud, muutlikud. o Normipärane ja hälbiv käitumine on omavahel seotud ka selles mõttes, et üks
Loovus loomingulisus! Loovuse kriteeriumid (kellegi omad): 1) Loovus 2) realistlikkus Isiksuse patoloogia Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1) Käitumise/ seisundi harvaesinevus 2) Sobimatus konteksti 3) Isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused. On olemas ametlik psühhopatoloogiliste häirete ja haiguste loed. Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud patoloogilise sündroomide tendentsidena. Tegelevad: terapeudid/konsultandid. Emil Kraepelin psühhiaater, teadlane :D moodsa psühhiaatria 1 rajaja (est) skisofreenia Teraapiate / treeningute paljusus: · Medikamentoossed · Füsioteraapilised · Psühhokirurgia (Moniz, Delagdo) · Käitumuslikud (Wolpe) · Psühhoanalüütilised (Freud) · Tööteraapia · Suhtlemisteraapiad (AA, ..) · Gestaltteraapia · Ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) · .....
Kultuuri muutudes aga muutuvad ka arusaamad, mis on norm ja hälve. Kultuurikontaktid võivad tuua kaasa normi ja hälbe vahekorra erisugusest mõistmisest sugenevaid konflikte. Nt homoseksuaalsus. Negatiivse skaala lõpus retsidiivne kuritegevus (sarimõrvarid jne, Tsikatilo) negatiivne hälve. Ühiskonnavastane iseloom, normidega vastuolus. Rahu ajal tapmine kuritegu, sõjaajal kuritegu vastase mittetapmine. Normi ja hälbe vahekorra käsitlemisel inimkäitumise tendentsidena avalduvad asjaolud: Normile vastavana esineb tegelikkuses teatud hulk reaalselt võimalikke toimimisviise, mis koos annavad suurema osa praktikas esinevaist toimimisaktidest. Selliselt mõistetava normipärase käitumise ja normist hälbiva käitumise piirjooned on reaalses elus tinglikud, muutlikud. Normipärane ja hälbiv käitumine on omavahel seotud ka selles mõttes, et üks teiseta ei oma mõtet ega pole võimalik.
annaabi.ee 
