Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud. Riikide valitsejateks olid esmalt linnaelanikud, kuid hiljem said valitsejateks kuningad, kes elasid paleedes kuid tegutsesid templites, sest tempel oli poliitiliseks, majanduslikuks ning ühiskondlikuks linnakeskuseks. Kui esialgu oligi kuninga roll pigem majanduslik ning poliitiline, siis hiljem lisandus kuningale ka väepealiku roll. Sumerite linnasid ümbritsesid kõrged müürid. Sumeri linnriikide templimajanduse ning kogukonna tähtis roll erivaldkondades oli alguseks riiklusele. Templite üheks ülesandeks enne kuningavõimu tulekut oli ka linnades erinevate tööde jaoks tööjõu otsimine ning üleüldiselt olid templid abiks tööde ja majanduse organiseerimisel. Tol ajal oli templitel peale majandusliku rolli ka suur poliitiline roll, sest see oli linnriigi juhivaks keskuseks ning templites korraldati terve kogukonna elu. (Sazonov et al 2015: 99-100)
25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24. sajandi keskpaiku eKr võimu haaranud Urukagina tegi sotsiaalseid reforme. Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24. sajandi keskpaiku eKr, kuningas Lugalzagesi valitsemisajal, vallutas Lagashi, kuid siis langes Akadi võimu alla. Arheoloogilistel kaevamistel on Ummast leitud majandusliku sisuga, kiilkirjas dokumentide kogu (23.-21. sajand eKr) Kish, vanaaja linnriik Sumeris, Babüloni lähedal, mis on nüüdseks Tell el-Oheimir Iraagis. Tekkis 3.
jumalatest, pingutas samuti nomoste jõudu. V dünastia vaaraod hoolitsesid mitte ainult Ra, vaid ka teise kogu Egiptuse jumala, Osirise kultuse eest, keda austati Thinise nomoses Abüdoses. Nii avaldas vaarao Neferirkara dekreedi, mille järgi ei saanud nomose töödele sundida üleegiptuslikult tähtsa jumala Osirise templi talupoegi. VI dünastia ajal sai religioosseks keskuseks Abüdos, mitte Memfis. Seepärast püüdis nomoste ülikkond kuningalt hankida oma templimajanduse jaoks vabastamist nendest või teistest koormistest, mida kanti kuninga-, s.o. üleegiptusliku majanduse jaoks. Selliseid dekreete, mis vabastasid nomose templimajanduse mingisugustest töödest "kuningakoja" heaks, on säilinud Koptose linnast (Teeba ja Abüdose vahel). Need kuuluvad aega, mil valitses Pepi II (VI d.), kes astus troonile kuueaastase poisikesena ja kelle elupäevad lõppesid troonil, kui ta oli saja-aastane vanamees. Otsustades Koptose linna kohta käivate
Linnriigid- elanikkond kümnetes tuhandetes, kindlustatud, kanalite sõlmpuntidesse rajatud. Linnade ümbrus oli viljakaks muudetud. Niisutatud alade ääremaal olid rohumaad karjade jaoks. Linnriikidel olid kesksed ehitised templikompleksid, k.a tsikuraat. Enamik infi tuleb ka templitest, kuna need olid hästi bürokraatlikud. Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne organisatsioon. Informatsioon templimajanduse kohta on väga hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). Mõnest linnast on leitud ehitisi ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud mõned dokumendid ja omas maad. Kuninga tiitel võis olla tiitel En, ehk isand. Aga ka ensi või lugal. Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga hauad (unikaalsed)- igast panused, k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74)
leitud kuninga residentse või losse, kõige suurem materjali kogus tuleb templidest.Hierarhiline preesterkond, templiisand oli en, tempel majandas suuri maavaldusi, majandus seda sõltva tööjõu abil tema andami kogumise üle bürokraatlikku kontrolli,templiteenistuses oli kaupmehed ja käsitöölised, tempel korraldas ka kaubavahetust, tegeles toormaterjali kogumisega.Tempel oli ulatuslik majanduse kontroll, jumalate kontrolli all oli majandus. Linna pea jumaluse tempel oli keskmine. Info templimajanduse kohta on parem kui teiste majandussektorite kohta. See mis oli erasektor selle kohta on dokumentaalseid kiilkirja tõeneid väga vähe.Tõendeid pole eriti , vb mõningad lepingud.Tekitanud kallutatud mulje, templi suurem olulisus kui tegelt see oli, sest seal on palju dokumente . Enne II Ms oli sumeri dokumente rekonstrueeritud, tekitas eksliku arvamuse et tempel oli põhiline alles pärast II MS oli ka erasektoril oluline roll aga see lihtsalt ei kajastu.
annaabi.ee 
