Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav
Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel
Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Templitüübi omapära ja ehitusmaterjalid Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Ehitusmaterjalideks Kreeka templite juures oli olnud peamiselt puit, millel olid kiviga võrreldes teatavad eelised - eelkõige oli see kergemini töödeldav. Varastes templites olid sambad ja katus mõlemad valmistatud puidust. Et hoida puitu mädanemast, pandi iga samba alla lapik kivi
elanud ja teatakse seda tänini. Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon on märkinud, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See on aga ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, kuna väitis, et seda enam paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatud, mida ta tegi, oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu suurendamine kümneni, selleks et templihoone kõrguks teiste ehitiste kõrval, mis saja aasta jooksul olid ta ümber ehitatud. Artemise tempel oli 110 meetrit pikk ning 55 meetrit lai, mõndadel andmetel aga 105 meetrit pikk ning 50 meetrit lai. Tempel oli ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ning need olid 18 meetri kõrgused. Kummaski reas kaunistas fassaadi kaheksa sammast, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Nii seest kui ka väljast oli hoone kaetud suurte marmortahvlitega
Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega
Herostratose nimi siiski aja üle elanud ja meie päevini välja jõudnud. Strabon märkis, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See oli ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Vitruviuse ja ka mitme teise autori järgi Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, öeldes, et seda paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatus oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu suurendamine kümneni, selleks et templihoone kõrguks ehitiste kohal, mis saja aasta jooksul olid ta ümber kerkinud. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai (mõnedel andmetel 105x50 meetrit) ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaos, mille lage
Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel
annaabi.ee 
