kaitsja. Kultuslikult austati Herat peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Teda austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri. Herale pühendatud templeist ehk heraionitest asuvad kuulsaimad Olümpias ja Samosel. Hera sümbolid olid granaatõun, lehm ja paabulind. Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid
püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega. Antiikkunst- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikaja kunst Tempel- Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Näiteks: Horuse tempel, Karnaki tempel, Poseidoni tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
Tutanhamoni hauakamber. Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel. Abu Simbeli tempel.
Kaljuhaud Egiptuses - Valitsejaid maeti kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. NÄIDE: Tutanhamoni haud, Kuningate orus Teeba lähedal Antiikkunst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst. Tempel pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni
kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. ANTIIKKUNST see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks
"kirikuteks"; islami pühakodasid "moseedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise. Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile
Rikastel peredel oli oma majas pühamu vähematele majajumalatele. Nümf: on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad Tempel: (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Oraakel: ettekuulutaja, ennustaja. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Kes ta on ja millega sai tuntuks?
Seinas on seitse nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud tabernaaklitega. Hoone tuumik on telliskivist, selle kaunistamisel on aga kasutatud kõige kallimaid ja toredamaid materjale; kahjuks on ehitis kannatanud natuke hilisema aja (eriti XVIII sajandi) ümberehituste kallal (Vaga 1999: 114-115). Teisest Hadrianuse kolossaalsest ehitisest, Veenuse ja Rooma templist, on säilinud ainult riismed. See asetses Forum Romanumi idaosas ja olevat olnud kolossaalseim kõigist Rooma templeist. Selle plaan, mille keiser olevat ise valmistanud, on ebaharilik: pseudodipteer kahe võlvidega kaetud ruumiga, mille ümmargused lõpposad (apsiidid) olid asetatud üksteise vastu; templit ümbritses sammaskäik. Alles pärast keisri surma lõpetati tema mausoleum: suur ümberehitis ruutjal alaehitisel; hilisema aja ümberehituste tõttu on hävinud selle esialgsed rikkalikud kaunistused. Tiburis (Tivoli) ehitas Hadrianus oma kuulsa villa, mis tegelikult on laiaulatsulik hoonete kompleks
ajal. (lk.75) Obelisk - see on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Vana-Egiptuses püstitati neid vaaraotele ja ka jumalatele.(lk.78) Tempel - (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud.(lk.82) Nõiaks - nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, samaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate, "meditsiinimeeste" jts võimete allikaid ja olemust erineval viisil.(lk.102) 12
saj. eKr. välja rooma kultuuri piirjooned ja sellega luuakse alus edasise õitsengu võimalustele. Rooma linn aga on 2. saj eKr. veel üsna tagasihoidlik, enamjaolt savitellistest hoonestusega paik. Ajaloo andmete põhjal polnud sel ajal Roomas veel ühtegi marmorist templit, mis andis näiteks põhjuse Makedoonia Filipp V õukonnale avlikult naerda selle linna üle, kelle järjest kasvav poliitiline võimsus ei olnud saanud endale veel vastavat välimust. Vabariigi perioodi kuuluvaist templeist on säilinud väikesemõõtmeline Fortuna Virilise tempel Tiberi - äärsel väljakul, nn. Härjaturul ( 1. saj. eKr. ), mis oli ehitatud kohalikust hallist travertiinist. Selles templis ilmneb aga selgesti juba rooma arhitektuuris levinud põhimõtteid, milles on ühendatud nii kreeka kui etruski arhitektuuri mõjud. Kõrgele poodiumile tõstetud templi juurde pääseb ainult esiküljel olevast trepist, fassaadile avaneb sügav joonia
annaabi.ee 
