Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"temperatuurivahemikes" - 5 õppematerjali

Survetöötlemine
11
doc

Survetöötlemine

Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust. -2- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
130 allalaadimist
Deformatsioonivuugid
16
pdf

Deformatsioonivuugid

Järelikult eemalduvad molekulid keskmiselt üksteisest ­ keha paisub. Et molekulaarne liikumine on kaootiline, siis paisub keha soojenemisel igas suunas. Keha joonmõõdete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha soojuslikuks ehk termiliseks joonpaisumiseks. Arvestades keha kõigi mõõtmete suurenemist, räägitakse joonpaisumise kõrval ka ruumpaisumisest. Nagu joonpaisumise korral, nii on keha ruumala juurdekasv ka ruumpaisumisel võrdeline temperatuuri kasvuga. Mitte eriti suurtes temperatuurivahemikes on suhteline pikenemine võrdeline temperatuuri muuduga: , (1) kus l ­ keha pikkus temperatuuril t; l0 ­ pikkus algtemperatuuril t0; ­ joonpaisumistegur. Joonpaisumistegur näitab kui suure osa algpikkusest moodustab keha pikenemine keha soojenemisel 1 K võrra. Joonpaisumistegur sõltub ainest nagu ruumpaisumistegurgi. Nende vahel kehtib seos = 3. Valemist (1) tuleneb, et keha joonmõõtmed sõltuvad temperatuuri muudust järgmiselt:

Ehitus → Teerajatised
93 allalaadimist
Füüsika eksami konspekt
10
doc

Füüsika eksami konspekt

Boyle-Mariotte'i seadusena: Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. - Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk ­ selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga . Tähis z, ühikuks mool (vana nimetusega gramm-molekul). , kus on aine molaarmass ja m on aine kogus grammides. temperatuur ­ ained on gaasilises olekus kindlates temperatuurivahemikes, mistõttu nad ka käituvad ideaalse gaasina ainult kindlas temperatuurivahemikus. Gaasidega tegeledes on valemites kasutusel mõõtühikuna kelvini kraad K, mis on võrdne 273°C. - Ideaalse gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud Clapeyroni-Mendelejevi võrrandi nime all: , kus p on rõhk (Pa), V on ruumala (m3), T on temperatuur (°K), z on aine kogus moolides (mool), R on gaasi universaalkonstant (R=8,314J/moolK), m

Füüsika → Füüsika
276 allalaadimist
Füüsika eksam inseneri erialadele
34
doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

ruumala korrutis jääv suurus. pV=const, kui T=const. · Ainehulk ja temperatuur: ühikud, dimensioonid. ainehulk ­ selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt võrdne aine molaarmassiga . Tähis z, ühikuks mool (vana nimetusega gramm-molekul). , kus on aine molaarmass ja m on aine kogus grammides. temperatuur ­ ained on gaasilises olekus kindlates temperatuurivahemikes, mistõttu nad ka käituvad ideaalse gaasina ainult kindlas temperatuurivahemikus. Gaasidega tegeledes on valemites kasutusel mõõtühikuna kelvini kraad K, mis on võrdne 273°C. · Gaasi olekuvõrrand: rakendused, isoprotsessid. Ideaalse gaasi olekuvõrrand, mis on tuntud Clapeyroni-Mendelejevi võrrandi nime all: , kus p on rõhk (Pa), V on ruumala (m3), T on

Füüsika → Füüsika
383 allalaadimist
Tahke keha mehhaanika
26
doc

Tahke keha mehhaanika.

tuleb valem: 273,15 T = p. (5.4) ps Gaasitermomeeter on praktikas ebamugav kasutada, pealegi nõuab ta anuma ruumala jäävust, mida pole laias temperatuurivahemikus mitte kerge realiseerida. Seepärast kasutatakse praktikas kuue reeperpunktiga rahvusvahelist temperatuuriskaalat, mille korral erinevates temperatuurivahemikes on erinevad termomeetrilised kehad ja temperatuurilise parameetri sõltuvus temperatuurist on valitud nii, et skaala oleks kooskõlas gaasitermomeetri omaga: et temperatuuri väärtused langeksid kokku gaasitermomeetri näitudega. Valemist (5.4) tuleb välja põhimõttelise tähtsusega järeldus: et gaasi rõhk on põhimõtteliselt positiivne suurus, siis ei saa ka absoluutne temperatuur olla negatiivne. Temperatuuri

Füüsika → Füüsika
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun