Kompimiselundeiks on nahk, kombitsad, tundlad ja teised kompimisega tegelevad elundid. Kompimiselundeina talitlevad eelkõige need kehaosad, kus on rohkesti komperetseptoreid, näiteks inimesel on sellisteks piirkondadeks keel, sõrmeotsad, huuled, ka jalatallad. Messneri kehakeste abil , neid on eriti palju sõrmeotstes Temperatuurimeel - Ärritust võtavad vastu Ruffini lõpmed ja Krause kehakesed. Ei asu ainult nahas, vaid ka teistes kohtades, nt suuõõne limaskestas ja kõõlustes. Temperatuurimeele abil inimene palavuse korral higistab. Lihasmeel - Lihasmeele sensorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta, on lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt ühendatud. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka
Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid. Mingi kindla tempreatuuriga keskkonnas viibimisel termosensorid adapteeruvad. Temperatuuri muutusel hakkab sensorite poolt väljasaadetavate impulsside sagedus langema ja väheneb progresseeruvalt umbes poole tunni vältel, täielikku daptsiooni ei teki. Pidev jahedas ruumsi viibimine vähendab nahatemperatuuri languse korral subjektiivse külmatunde teket. Sügelemine ei ole valu üks
Valu- ehk notsitseptorid: Notsitseptorid on vabad närvilõpmed. Termotundlikud notsitseptorid (>45° ja < 5°), ühenduvad A-delta kiududega. Mehanosensitiivsed notsitseptorid ühenduvad A-delta kiududega. Polümodaalsed notsitseptorid on tundlikud mehaanilistele, termilistele, keemilistele stiimulitele, ühenduvad C-kiududega. Siseorganites on vaikivad notsitseptorid, mille lävi langeb tunduvalt põletiku mõjul. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised A müeliniseeritud, hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epitermise basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust.
kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast lõtv halvatus, veresooned laienenud. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu, temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 14. Temperatuurimeel. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma, sooja ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa. Erutuse juhtimise kiirus on 20m/s. Neid on 3-10x rohkem, kui soojasensoreid. Soojasensorid juhivad c-tüüpi närvikiudude kaudu erutust 0,5-3m/s. T- muutus10 kraadi järgi muudab enam kui 2x keemiliste reaktsioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentseid närvikiudusid.
Komponendid on enamasti konkreetses valureaktsioonis tihedasti läbipõimunud Valu- ehk notsitseptorid: Notsitseptorid on vabad närvilõpmed. Termotundlikud notsitseptorid (>45° ja < 5°), ühenduvad A-delta kiududega. Mehanosensitiivsed notsitseptorid ühenduvad A-delta kiududega. Polümodaalsed notsitseptorid on tundlikud mehaanilistele, termilistele, keemilistele stiimulitele, ühenduvad C-kiududega. Siseorganites on vaikivad notsitseptorid, mille lävi langeb tunduvalt põletiku mõjul. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised Aδ müeliniseeritud, hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epitermise basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust.
annaabi.ee 
