Neljas tase Viies tase Metsatulekahjude põhjused · Tekivad inimeste hooletusest, teadmatusest ja lohakusest. · Looduslikud faktorid (äike). · Pahatahtlik süütamine. Metsatulekahjude ära hoidmine · Okaspuumetsades tuletõkestusribade ja vööndite rajamine. · Tuletõrjetiikide ja veevõtukohtade juurde rajamine. · Suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade rajamine. · Telkimis ja laagriplatside väljaehitamine. Metsatulekahju Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ohustatud liigid e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tase Teine tase
puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2. Pangodi piiranguvöönd hõlmab kaitseala piires olevat maa-ja veeala väljaspool Kodijärve pargi piiranguvööndit. Enamik siinsest territooriumist on olnud kasutusel põllu-ja karjamaadena. Looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt kuuse-männimetsana Palumägedel ja väikeste soolaikudena järvede ääres. Palumägedel asub matkarada, parkla, ujumisrand, telkimis-ja lõkkekohad. http://www.visittartu.com/1194 www.maaamet.ee/uusuit/index.asp http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=582 http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl? Cat=&Board=Uudised&Number=11020&page=32&view=expanded&sb=6
kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest Vahe-Eestis on rohkem levinud kuusemetsad Kaasikud on levinud üle kogu Eesti
soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voor, Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused Lisaks vaatetornile on Emumäel rabamändidest ja –juurikatest kultuuriseltside puukujude allee, Emumemme koda ja päikesetõusumaja. Torni läheduses on mitu puhkmajakest ja onni ning on olemas ka telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäe looduspargis saab korraldada 2-6 kilomeetri pikkuseid jalutuskäike või matku. Emumäe asustus Emumäe jalamil asub Emumäe küla, mis on 770. aastat vana. Esmakordselt mainiti Emumäge Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe põllumaad on jätkuvalt kasutuses ja asustusstruktuur on püsinud muutumatuna. Emumäe idanõlv Emumäe idanõlval asub Peetla soostik, mis on Lääne-Virumaa üks suuremaid soid. Soostiku pindala on 5460 ha
MATSI RAND Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand. Tegemist on loodusliku, nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. MIHKLI TAMMIK Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand. Tegemist on loodusliku, nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav ilus rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puisniite ning kadastikke. Siia looduskaunisse piirkonda jõuab üha enam jalgrattaturiste. Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti.
Vaariku talu asub x alevikus, x looduskaitseala piiril. Talu põhitegevusaladeks on loodusturism, majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Pärnumaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Kuni rehielamu valmimiseni kasutatakse majutustegevuseks 5 talu aita ja sauna. Talumaadel asub ka telkimis- ja karavaniplats.Lisaks tavapärastele turismiteenustele pakub Vaariku talu ka võimalust Rannametsa matkaradade läbimiseks talu looduskaunis ümbruses. Talukompleks asub Pärnu Lahe Partnerluskogu piirkonnas. Matkamisvõimaluse kõrval on olemas suurepärane ujumisrand ja sadamani on 0,5 km ja seal on võimalik rentida paat ja kalapüügivahendid.Seoses asukohaga planeerib Vaariku talu rehielamusse kavandatud
2.2 Koht Suvepäevade läbiviimiseks valisime Aegna saare. Aegna asub 14 km Tallinnast, Tallinna lahe kirdeosas, Viimsi poolsaarest loodes. 85% ulatuses metsaga kaetud Aegna on maastikukaitseala, kus kehtib kaitse-eeskiri, mille eesmärgiks on kaitsta sealseid metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad endised kaitserajatised, Eesti suurim tiheasetusega kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, erinevad matkarajad ja kaks telkimis-lõkkekohtadega supelranda. Valisime saare suvepäevade korralduskohaks seetõttu, et tegemist on kohaga, mis on eemal argipäevast. See on rahulik koht, keset merd, kus on võimalik nautida rannamõnusid, puhata ning argipäevast eemal olla. Kuna otsustasime suvepäevad korraldada kontoritöötajatele, peame oluliseks, et muidu nelja seina vahel istuvad inimesed saaksid tutvuda ka Eesti looduse ilu ning uute kohtadega. Positiivseks võib pidada ka seda, et kellelgi pole võimalik sellelt
mootortransporti. Enamik laevanduse tonnaaži sisaldab maavarasid järveportide jaoks, vaid osa tonnaažist on ka laevandatud St. Lawrence veetee kaudu välismerre (4). Organiseeritakse seal ka kruiise turistide jaoks „Great Lakes Circle Tour raames“ (13). 2.6. Puhkus Suure Järvistu järved on väärtustatud nende laia valiku vabaajategevuste eest. Paadisõit ja sportlik kalapüük said populaarseteks tegevusteks, seega suur hulk jahisadamaid on ehitatud. Mitu kilomeetrit randa, parke, telkimis- ja pikniku alad meelitavad turiste (4). 9 3. Suure Järvistu tänased probleemid ja lahendused Samal ajal kui Suure Järvistu piirkond oli hästi kohandatud inimeste mitmekesiste vajaduste rahuldamise jaoks, ilmusid mõned ökolooglised probleemid, mis saavad muuta järvi ja lähedasid alasid elamiskõlbmatuteks. Suuremad mõjukategooriad on reostus, elupaiga kaotamine ja eksootilised liigid. 3.1. Reostus Patogeenid
Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi. Leie külas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (1899-1972) - Kalevipoja ja Kalevala uurija, Iliase, Odüsseia ja Kalevala eesti keelde tõlkija. Vaibla Asulat (Waibla) on esmakordselt mainitud 1583. a. Vaibla Võrtsjärve põhjakaldal on
annaabi.ee 
