14.2.1. Tiheda silindervedru tugevus Tihe silindervedru = iga vedru keerd loetakse paiknevaks telje risttasapinnas (vedru samm = 0) Keerdvedrude tugevusanalüüs põhineb A.M.Wahl'i teoorial (1929), mis käsitleb vedru materiali lõikepingete laotumist ja arvestab ka varda kõverust. 14.2.1.1. Staatiliselt koormatud keerdvedru Ümarmaterjalist (tasakaalus) tihe silindervedru on staatiliselt koormatud teljesihilise tõmbejõuga (Joon. 14.12): · sisejõudude tuvastamiseks tehakse vedru keeru (ümarristlõikega traadi) teljega risti (mõtteline) lõige; · tasakaalunõude tõttu mõjuvad lõikes kaks sisejõudu (rakenduvad keeru ristlõike keskmes): põikjõud Q ja väändemoment T; · põikjõu Q toimel mõjub ristlõikes lõikepinge Q, mille laotus ei ole ühtlane;
lõikude kaupa: 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? (punkti siirde tuletis võrdub tema suhtelise joondeformatsiooniga) 9.11. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? Suhtelise pikenemise leidmiseks mingis punktis 9.12. Kuidas sõltub ühtlase varda pikideformatsioon omakaalu toimel selle varda ristlõike pindalast? Varda omakaal avaldub teljesihilise joonkoormusena: Omakaaluga tõmmatud varda pikkus muutub mitteühtlaselt 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne tugevustingimuse suhtes? Kui on tegemist staatikaga määramata ülesandega 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 10.9. Kuidas arvutada väändesiirdeid, kui nii võlli läbimõõt kui ka
10. Nimetage kiilliistu põhipuudused ja eelised. 11. Puudused kiil deformeerib rummu, s.t.: 12. · suureneb rummu ja võlli samatelgsuse hälve; 13. · halveneb pöörleva süsteemi tasakaalustatus ning suureneb vibratsioon 14. Eelised 1) Kiil põhjustab rummu ekstsentrilisust, kuna surub radiaallõtku võlli ühele küljele. Kiilu kasutatakse väikeste pöörlemissageduste korral 2) Kiilliide on odav, kuna kiil tagab ka rummu teljesihilise liikumatuse. 15. Kas segmentliistu korral on võlli nõrgestatus suurem või väiksem ja miks? 16. Suurem, sest võlli liistusoon on sügav. 17. 18. Nimetage segmentliistude eelised. 1) Võlli liistusoone töötlemine on lihtne, spetsiaalsed tööriistad on saadaval. 2) Liistu asend on iseseaduv, mis on sooviatatv kooniliste võllide korral; 19. Kirjeldada liistliite kujundamise etapid. 20. 1. Vastavast standardist lähtuvalt valitakse VÕLLI VÄLISLÄBIMÕÕDU järgi:
A varda ristlõikepindala funktsioon A = f ( x ) , [m2]. Priit Põdra, 2004 150 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.4.2. Vertikaalse varda pikkuse muutus omakaalu toimel Eelnevast: Varda omakaal avaldub teljesihilise joonkoormusena: p = gA kus: p joonkoormus, [N/m]; materjali tihedus, [kg/m3]; g raskuskiirendus, [m/s2]; A varda ristlõikepindala [võib 2 olla ka muutuja A = f(x)], [m ].
18 Q(x ) = - p (x )dx Sisejõudude funktsioonid piki varda telge: M ( x ) = Q( x )dx kus: p(x) joonkoormuse funktsioon varda teljesihilise koordinaadi x järgi; Q(x) põikjõu funktsioon varda teljesihilise koordinaadi x järgi; M(x) paindemomendi funktsioon varda teljesihilise koordinaadi x järgi. PRAKTILISED JÄRELDUSED (joon. 6.19): 1. Ilma joon-põikkoormuseta (p = 0) piirkonnas on: · varda põikjõu Q väärtus muutumatu (Q = const); · paindemomendi M väärtus muutub lineaarselt (M = f(x)); 2
18 Q(x ) = - p (x )dx Sisejõudude funktsioonid piki varda telge: M ( x ) = Q( x )dx kus: p(x) joonkoormuse funktsioon varda teljesihilise koordinaadi x järgi; Q(x) põikjõu funktsioon varda teljesihilise koordinaadi x järgi; M(x) paindemomendi funktsioon varda teljesihilise koordinaadi x järgi. PRAKTILISED JÄRELDUSED (joon. 6.19): 1. Ilma joon-põikkoormuseta (p = 0) piirkonnas on: · varda põikjõu Q väärtus muutumatu (Q = const); · paindemomendi M väärtus muutub lineaarselt (M = f(x)); 2
kriitilise koormuse ja nõtke nõutava Varda stabiilsustingimus: F varuteguri kaudu. [S ]N Varda kriitilise survekoormuse väärtus sõltub ka varda toestusest Varraste stabiilsusülesande lahendus pärineb Euler'ilt. Euler'i ülesanne (1744) = saleda ümarvarda kriitilise Sale varras = teljesihilise survekoormuse arvutus (kui koormuse siht ei suhteliselt pikk ja muutu) peenike varras 13.2.1. Liigendkinnitustega varras Sirgele ja mõlemast otsast liigendiga (sarniirselt) toetatud ümarvardale mõjub kriitilise väärtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.2). Vastavalt Euleri algoritmile mõjugu siis vardale (antud peatasandis) ka põiksuunaline
annaabi.ee 
