kimpudena. Nad võivad kinnituda kas raku poolusele, pooluse lähedale, raku küljele või ümbritseda kogu rakku. Viburi funktsioon Liikumisfunktsioon, aga viburid võivad osaleda ka patogeneesis- makroorganismi koloniseerimises. Viburitevastased antikehad inhibeerivad bakterite kasvu ja levikut inimorganismis. Viburi ehitus Valguline viburi niit on konksu abil ühendatud viburi mootori e. basaalkehaga. Basaalkeha koosneb ketastest, mis ümbritsevad telgvarrast. Viburiniit on jäik ja ta pöörleb, nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi töö - Viburi paneb liikuma peamiselt prootongradient. Mõnedel bakteritel võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Ketta pöörlemapanek on seotud mingite elektrostaatiliste interaktsioonidega. 48. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(-) basaalkeha koosneb 4st kettast.
Viburi niit on jäik ja ta pöörleb tõugates rakku edasi Viburi kinnitab rakule basaalkeha, mis koosneb valgulistest ketastest (kettaid on 1 (G(+) bakteritel) või 2 paari (G(-)bakteritel) Sisemisi kettaid tähistatakse M (membraanne) ja S (submembraanne) ketas Kettad kinnituvad telgvardale G(-) bakteritel on lisaks veel välimised kettad P (periplasma) ja L (LPS) ketas Välimised kettad ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast o Liikuma panemine: Viburi paneb liikuma basaalkeha Energia selleks tuleb membraanil moodustunud prootongradiendist Enamikel bakteritel vaheldub päri- ja vastupäeva liikumie; mõnel aga vaheldub pöörlemine ja seiskumine need võimaldavad muuta liikumissuunda o Viburite pöörlemiskiirus on kuni 3000 pööret/min o Bakter liigub edasi kiirusega kehapikkus/sek o Viburite kasv: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani 2
Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi
Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburite paigutus on bakteritel oluline diagnostiline tunnus. Viburid võivad paikneda kas ühel või mõlemal poolusel või ka üle kogu raku. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile. Ta pikeneb monomeeride assambleerimisel helikaalseks struktuuriks ja lüheneb monomeeride eemaldamisel piilist ning nende lagundamisel. Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Taksised. 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio
Viburi valgud Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Kokku on viburiniidis ca 20000 helikaalselt agregeerunud flagelliini monomeeri. Arhedel on viburivalgud glükosüülitud. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Flagelliin on struktuurilt sarnane lihaste müosiiniga. Viburi niit on konksu abil ühendatud basaalkeha külge (viburi mootor). Basaalkeha koosneb valgulistest ketastest, mis ümbritsevad telgvarrast. Viburi basaalkeha kettaid tähistatakse nende lookuste järgi, kus nad paiknevad. MS (membraanne- supramembraanne ketas), P (peptidoglükaankihis), L (lipopolüsahhariide sisaldavas välismembraanis). C-ketas on oluline viburi pöörlemissuuna muutmisel ja viburi seiskamisel. Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. G(+)
kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Seega arvatakse, et ketta pöörlemapanek (ioonide liikumise konverteerimine mehhaaniliseks tööks) pole seotud mitte vesiniksidemete moodustumisega ketta valkude ja prootonite vahel, vaid pigem mingite elektrostaatiliste interaktsioonidega (prootonturbiini mudel). Viburi basaalkeha ehitus. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. Spiroheetidel on viburid periplasmas, nad kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Aga spiroheedi basaalkeha kettad on teistsugused, kui tavalistel bakteritel. NAD PAIKNEVAD VÄLISMEMBRAANI ALL. Arhede vibur kasvab alusest, bakteritel tipust. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad.
Viburid võivad paikneda kas ühel või mõlemal poolusel või ka üle kogu raku. Viburi paneb liikuma prootongradient, mille tekkel osalevad staatori valgud Mot valgud. Mot valkude vahendusel liiguvad prootonid piki gradienti tagasi rakku. Seega sõltub viburi pöörlemise kiirus otseselt prootongradiendi suurusest. 60. Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile. Ta pikeneb monomeeride assambleerimisel helikaalseks struktuuriks ja lüheneb monomeeride eemaldamisel piilist ning nende lagundamisel. 61. Viburid spiroheetidel ja arhedel. Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid
annaabi.ee 
