Koormust ülekandvate komponentide asukohtade kindlaksmääramine võllil või teljel Laagrite asukohtade ja laagerduse konstruktsiooni kindlaksmääramine( üldjuhul kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal- toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus mõõratakse kumb laager peab telgkoormuse vastu võtma, teine laager peab saama veidi teljesihiliselt liikuda.Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne. Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht. Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited) 6. Tuua näide (teha eskiis) võlli geomeetrilisest kujust, koormust ülekandvate komponentide ja laagrite paigutamisest võllil. 7
häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? koosinusoidi osa (mille kuju määrab n väärtus) 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13
13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus?
EA1 EA2 EA3 EA4 · iga vabalt valitud punkti K siirde uK saab mõõta siirde epüürilt. 9.4. Sujuvalt muutuv tõmme ja surve 9.4.1. Muutuva tõmbe ja surve põhivõrrand PROBLEEM: Teada on astmelise varda punktide siirded astmeliselt muutuva koormuse korral; Vaja on arvutada punktide siirdeid nii sujuvalt muutuva telgkoormuse kui ka sujuvalt muutuva ristlõikepinnaga varda korral Sujuvalt muutuvate pikikoormuse ja ristlõikepinnaga varras (Joon. 9.5): · lõigu BC pikkus (punktid B koordinaadiga xB ja C koordinaadiga xC): l BC = xC - x B ; · koormuse toimel punkt B siirdub uB ja punkt C siirdub uC võrra (varras pikeneb); · lõigu BC pikkuse muut (pikenemine): l BC = u C - u B ; Priit Põdra, 2004
Priit Põdra, 2004 195 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS Stabiilsus = koormatud konstruktsiooni Nõtke (nähtus) = varda (lubamatult) võime vabaneda juhuslikest (väikestest) suur läbipaine kriitilisest suurema tasakaaluasendi hälvetest telgkoormuse F3 > FCR toimel kus: [S]N ülesandes nõtke nõutav Nõtke nõutav (ehk [S ]N = FCR varutegur; normatiivne) varutegur: [F ] [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N]; FCR vardale arvutatud kriitiline koormus (mille korral tekib nõtke), [N].
See suurendab nende tööiga ja vähendab hambumismüra. Enamiku käigukastide võllid toetuvad kahele kuul- või rull-laagrile. Kuullaagrid on rohkem levinud, sest nad võtavad hästi vastu nii radiaal-kui aksiaalkoormusi. Üherealisi kuul- ja rull-laagreid on hõlbus paigaldada ja neid ei tule täiendavalt reguleerida. Kui vajaliku töövõimega radiaalkuullaagri jaoks ei ole ruumi, kasutatakse silinderrull-laagrit. Sellisel juhul nähakse ette seadised telgkoormuse vastuvõtmiseks. Suure koormuse korral paigaldatakse laagrid paarikaupa, näiteks üherealine radiaalkuullaager kõrvuti silinderrulllaagriga. Koonusrulllaagreid ,kasutatakse sagedasti veetava võlli tagumisel otsal, kus esinevad suurimad telgkoormused ja kus 30 samasuguse töövõimega radiaalkuullaagri paigaldamiseks ei jätku ruumi. Et säästa keredetaile ja hõlbustada remonti, töödeldakse istukohad, millesse paigaldatakse
Näiteks konveierites Lh10 8000 töötundi, elektrimootorites Lh10 12000 töötundi, kraanades Lh10 20000 töötundi, kompressorites ja pumbades Lh10 40000 töötundi. Staatilisele kandevõimele arvutatakse laagre, mille pöörlemissagedus on kuni 1 min-1. 15.3 Laagrisõlmede kujundamine. Üldjuhul paigaldatakse võll kahele toele. Moodustades laagrisõlme tuleb välistada lisakoormuste teke. Selleks on vaja: - telgkoormuse vastuvõtuks fikseerida vaid üks laager, teine aga jätta “ujuvaks“; erandiks on laagrid, mis võtavad vastu ainult ühesuunalist telgkoormust; - laagrite samateljelisuse tagamiseks tuleb masinakeres asuvad laagripesad töödelda ühe läbimiga; selle võimaluse puudumisel kasutada seaduvaid laagreid. a) b) c) l1 l2 Sele 15.5. Laagrite fikseerimine ja reguleerimine.
annaabi.ee 
