seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-käepideme raadius Q-tõstetava lasti raskus s-jõukruvi keerme samm n-keermepaari kasutegur 2
20. Greiderid ja autogreiderid on: 4. profileerimistöödeks 21. Millised on ekskavaatorite kaks gruppi tööprotsessi iseloomu järgi? Perioodiline e. teeükliline, pideva tööga. 22. Ühekopaliste hüdrauliliste ekskavaatorite tööorganiks võib olla: 1. pärikopp 3. vastukopp 23. Ühekopaliste ekskavaatorite kopavarre tüübid on: lühike, keskmine, pikk, suure ulatusega, Monoplokk- ja teleskoopilised. 24. Vastukopp ekskavaator kaevandab pinnast peamiselt: 1. seisutasandilt 4. seisutasandist altpoolt 25. Duubel-pöördemehhanismiga ekskavaatori eeliseks on, et ta võimaldab kaevata: 2. kraave tõkete vahetusse lähedusse 5. manööverdamata laiu vertikaalseintega kraave 26. Kaevandamisviisi järgi on mitmekopalised ekskavaatorid: 3. põikikaevandamisega 4. pikikaevandamisega 27. Tihendusmasinad jaotatakse tihendusmeetodi järgi:
a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena 1. konstruktsiooni järgi a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised 2. töökäigu suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav vooluhulk c) arendatav võimsus d) arendatav pöördemoment e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissagedus 12. Kompressorite liigitus. 1. Konstruktiivne lahendus a) kolbkompr. b) rootorkompr. c) turbokompr. d) tigukompr. 2. Õhu kokkusurumise kordade arv ühes seadmes a) üheastmelised b) mitmeastmelised 3. Liikuvus a) statsionaarsed kompr
58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Kolbtüüpi b) Plunser-tüüpi c) Teleskoopilised 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Seadmete kompleks, mida kasutatakse energia ülekandumiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. 62-Kuidas liigitatakse transmissioonid nende tööpõhimõtte järgi? a) Mehhaanilised b) Hüdraulilised c) Elektrilised d) Kombineeritud 63-Mis ülesanne on mehaanilistes transmissioonides differentsiaalil?
Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid) 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolbmootorid, b) rootormootorid ja c) turbiinmootorid 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Transmissiooniks nimetatakse seadmete kompleksi energia ülekandmiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. Transmissiooni abil on võimalik muuta energiavoolu parameetreid vastavuses energia jäävuse seadusele (tahame võita jõus, kaotame paratamatult
Hüdrosilinder koosneb silindrist, kolvist, kolvivarrest, ja klappidega torustikust. Käitatav mehhanism ühendatakse kolvivarrega. Selle vahendusel edastatav jõud oleneb õli rõhust ja kolvi pindalast. Kolvi liikumissuunda muudetakse surve all oleva vedeliku ümberjuhtimisega kolvi teisele poolele. Kasutatavad hüdrosilindrid jaotatakse: 1. Konstruktsiooni järgi: a) kolb-tüüpi , b) plunser-tüüpi, c) teleskoopilised. 2. Töökäigu suuna järgi: a) ühepoolse tööga, b) kahepoolse tööga. Plunser-tüüpi ja teleskoopilised hüdrosilindrid on reeglina ühepoolse tööga. Nende plunseri või teleskoobi elementide tagasitoomine lähteasendisse toimub reeglina välisjõudude toimel, milleks võib olla nt käitatava elemendi raskusjõud. Kolb-tüüpi silindrite puhul tuleb arvestada, et nende "otsekäik" sooritatakse
annaabi.ee 
