........................................................................................ 8 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) ....................................................................... 8 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)....................................................................... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................
Tolleaegse kultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel
Tolleaegse kultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel
1590) töödes. 16. sajand oli vilka vaimse tegevuse aastasada. Füüsikud ja matemaatikud kompisid rohkelt kommenteeritud tõlgete kaudu Ar-chimedese mõttetöö sügavusi. Itaalia matemaatikas valitses hiilgeaeg, uut jõudu kogus bioloogiateadus. Ent see oli ühtlasi ka võitluse aeg kiriku autoriteedi vastu, mis läks ajalukku restauratsiooni nime all. Koperniku õpetus pööras uutele radadele kogu teadusliku mõtte, muutus filosoofia ilme, Aristotelese esimese sitke vastase Bernardino Telesio (1509-1588) ja teaduse esimese ohvri Giordano Bruno (1548-- 1600) esilekerkimise sajand. Tulirelvade ilmumine oli dünaamika ette seadnud täiesti uued probleemid. Tartaglia alustas nende läbitöötamist traktaadis "La nova scientia" ("Uus teadus", 1537). Raamatus "Quesiti et inventioni di-verse" ("Küsimused ja mitmesugused leiutised", 1546) jutustab ta, kuidas keegi lähedane sõber temalt pärinud, millise nurga all peab asuma suurtükitoru, et kuul võimalikult kaugele lendaks
Ainult Jumal teab ja tunneb, milline see maailm on. Kõik, mida meie tunnetame, on tõe ja vale vahepeal. Inimesele kättesaadavad vaid vahepõhjused - causae secundae. Filosofeerima peab, kuid peab olema teadlik oma puudulikkusest, julgesti asuma katsete teele - üleskutse praktilise teaduse suunas. Prantslaslik skeptitsism, kuid säilinud ka usklikkus Prantsuse renessansi mõtlejate juures. ITAALIA: Pole ühtegi viimistletud süsteemi. Enamasti on tegemist loodusfilosoofiaga. BERNARDINO TELESIO (1508-1588): õpib Paduas. Hiljem Roomas, kus tutvub silmapaistvate õpetlastega. Sensualist. Tunnetuse aluseks on vaba ning eelarvamusteta, vahetule kogemusele toetuv looduse vaatlemine. Järeldused, mida teeb teoreetiline mõistus, on vaid oletused tõe kohta. Üksnes kogemuste varal antu on tõde. Maailma olemus seisneb kahe vastanduva printsiibi - kuivuse (lätteks päike) ja niiskuse (lätteks maa) - pidevas võitluses. Võitlusest nende kahe
annaabi.ee 
