See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks muutunud, see on korraga hea kui ka halb
(Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd. Seega ei vaata lapsed ainult lastesaateid. Põnevikud,
Näiteks USA's jõuti äratundmisele, et epideemiana kasvav laste ja noorte rasvumine on põhjuslikus seoses teleritarbimise hulgaga. Avastati, et televiisori vaatamisega kaasneb väiksem kalorikulu kui puhkeseisundis (ehk mitte midagi tehes). Samuti sirutub käsi telekat vaadates pahatihti maiustuste ja snäkkide järele. Teleri ees väheneb südamelöökide arv 10 protsenti, niisiis tunnis umbes 420 lööki (Patzlaff 2003). Telerivaatamine on kohutavalt kahjulik ka meie silmanägemisele. Kui inimene vaatab maali seinal või mõnda fotot, tunneb ta end täiesti vabana, et seda silmitseda oma äranägemise järgi ning pildist ei tulene mingit sundlust. Telepilt avaldab ka väga tugevat survet, millest vaataja ei saa end kuidagi vabastada (v.a. ainult televiisori välja lülitamisega). Televiisor ei suuda täielikku pilti luua ning silmad püüavad luua piltidest kogumuljet
mustikaid need inimesed, kellel on probleeme kas veresoonkonnaga, suhkrutõvega kergemal kujul, silmadega, põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre. Mustikaid võib lisada salatisse või niisama lihtsalt süüa. Mustikas on toeks silmadele paljudel puhkudel : - töötamine öösiti, - pidev silmadega pingutamine, - pidev töö arvutiga - kontaktläätsede kasutamine, - sagedane telerivaatamine, - lühinägevus ja kanapimedus Ravimipreparaadid : Lisaks mustikate söömisele võib marjadest ja lehtedest valmistada ravimpreparaate. Mustikakeedus on kasulik kõhulahtisuse, koliidi ja halva öise nägemise korral. Seda võib kasutada haige kurgu ja suu haavandite vastu ning näo puhastamiseks. Mustika- ja maasikalehe keedus on hea abivahend kergema suhkrutõve korral, samuti seedeprobleemide, arterioskleroosi, reuma ja artriidi puhul. Astelpaju :
Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis. 6 Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo- ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma-, matuse-, sünnikombestik jms). Uued kultuurinähtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine, lugemine jms) on tänapäeval põhjuseks pärimuse tekkele. Üle poole rahvastikust elab linnades linnade suur roll ja sellele iseloomuliku folkloori teke. Tänapäeval on folkloori levikul olulised inimeste sotsiaalne staatus, vanus, sugu ja amet. Tänapäeva folkloori uurijad on sunnitud tunnistama liike, mis rahvaluuleteaduse klassikas puuduvad. Näiteks tänapäevajuttude klassifikatsioon, terminoloogia ja ainese määratlemine
Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis. Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma, matuse, sünnikombestik jms). Uued kultuurinähtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine, lugemine jms) on tänapäeval põhjuseks pärimuse tekkele. Üle poole rahvastikust elab linnades linnade suur roll ja sellele iseloomuliku folkloori teke. Tänapäeval on folkloori levikul olulised inimeste sotsiaalne staatus, vanus, sugu ja amet. Tänapäeva folkloori uurijad on sunnitud tunnistama liike, mis rahvaluuleteaduse klassikas puuduvad. Näiteks tänapäevajuttude klassifikatsioon, terminoloogia ja ainese
lugemisainet, sest nende tundlikkus ja abstraheerimisvõime kasvab hämmastava kiirusega. Noorte suunamisel on abiks kaks harjumust. Kõigepealt tuleks televiisori vaatamine viia miinimumini, s.t saated tuleks eelnevalt välja valida ja vaadates peaks säilima kriitikameel. Teiseks võiksid vanemad arendada söögilauas vestlust päevakajalistest sündmustest, nii et lapsed saaksid kaasa vaielda. Pikaaegsel perekondlikul kombel (nt minimaalne telerivaatamine ja vestlused lõunasöögilauas) on kõige suurem mõju teismeeas lastele, usub autor. Mare Müürsepa (2005) arvates on oluline teadvustada, et laps, kellel on küll olemas füüsiline kodu ja vanemad või teised perekonnaliikmed, võib ometi kannatada mentaalse kodutuse all, kui see kodu ei paku kindlustunnet, vaimusugulust ega emotsionaalset tuge. See on tõsine hoiatussignaal, sest mitte miski - ei rikkus, kuulsus ega võim - ei suuda kompenseerida seda
annaabi.ee 
