Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. 6 Naeratus Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul
kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. Psühholoogide sõnul otsivad naised meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele otsa (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Meeste ja naiste pilgukasutusele on järgmine seletus meeste jaoks on tähtsal kohal loogiline mõtlemine ning seetõttu on tähtsaim sõnadega väljendatav mõte. Naised aga oskavad hinnata intuitsiooni tähtsust ning peavad tähtsaks seda, mis on pilgu taga. Naine olevat telepaatilisele
vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. Psühholoogide sõnul otsivad naised meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele otsa. Kuna erinevate rahvuste kehakeel teistest mõnevõrra erineb, siis sõltub ka inimese pilgu kestvus tema rahvusest. Nii vaatavad jaapanlased vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku. Lõuna Euroopa elanikud vaatavad üksteisele otsa aga lühidalt ja sagedasti.
ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. Psühholoogide sõnul otsivad naised meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele otsa (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Meeste ja naiste pilgukasutusele on järgmine seletus meeste jaoks on tähtsal kohal loogiline mõtlemine ning seetõttu on tähtsaim sõnadega väljendatav mõte. Naised aga oskavad hinnata intuitsiooni tähtsust ning peavad tähtsaks seda, mis on pilgu taga
korral kogetava teadvuse vormiga. Kehast väljumise korral muutub koos füüsilise keha muutumisega ka inimese psüühika ( teadvus ). Kuid siinkohal peab märkima seda, et kehast väljumine ei loo sellist teadvuse seisundit, mis on kirjeldatud unisoofilises psühholoogias, vaid ainult vahendab unisoofilises psühholoogias kirjeldatud erakordset teadvuseseisundit telepaatilise võimega, mida kehast väljumine võimaldab ( kehast väljas olles omatakse telepaatilist võimet ). Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju ilmnevad inimesel ka ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid ehk ajas rändamine võimaldab eksperimentaalselt uurida unisoofilises psühholoogias kirjeldatud aja ja ruumi taju.
annaabi.ee 
