pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 3,4/65 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,1 / 0,05 = 142 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 10,5) / 0,05 = 894 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini sisetakistusega ning telefonijaama sisetakistus on 0 Seega eeldame: Rpingeallikas = Rliin = 894 Osa 1 voltmeetriga (Taavi Laadung) Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 72 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1.
pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 5,0 V/100 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,0 / 0,05 = 140 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 12,0) / 0,05 = 864 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini sisetakistusega ning telefonijaama sisetakistus on 0 Seega eeldame: Rpingeallikas = Rliin = 864 Osa 2 ostsillograafiga Kasutasime digitaalostsillograafi. Ostsillograafi ühendasime mõõteskeemi joonis 2 järgi. . 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon
Telefonijaam Antud juhul mõtlen telefonijaama kui telefoninumbrite laialijagamissüsteemi. Selleks, et iga kasutaja saaks endale koju lauatelefoninumbri on vaja teha jaamas ühendus liini peale, mis läheb läbi sidekappide kasutaja majani. Kasutaja saab endale telefoninumbri läbi maakaabli ühenduse otse jaamast. Liin peab minema telefoni, et see annaks tooni ning et saaks korraliku heli kvaliteedi tagada, peab kasutaja jaamast ca 10 km raadiuses elama, mida lähemal kasutaja asub, seda stabiilsem ning kindlam heli kvaliteet on
Rtel.a. Rliin = (56V 20V)/0,042A = 857,1 Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju Oootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Ootetooni sageduse määramiseks leidsime ootetooni perioodi T = 2ms f = 1/T = 1/0,002 = 500Hz signaali amplituud UA = 0,3V U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a. + Rliin = = (5345 + 5330)/2 + 476,2 + 857,1 = 6670,8 telefonijaama abonomentkomplekti rakendumisvool I = U/R = 45,7/6670,8 = 6,85 mA 5.6 valimisimpulsi parameetrid ja skitseeritud kuju pinge rezhiimis "toru hargil" Uh = 54 V pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V
olemasoluga. 3 TÖÖ KÄIK 3.1 Vajalikud ettevalmistused tööks 3.1.1 Tutvuda töökohal oleva tehnilise dokumentatsiooniga. 3.1.2 Veenduda visuaalselt laboratoorses töös kasutatavate seadmete korrasolekus. 3.1.3 Käesoleva töö ajal on meil tegemist liinile ühendatud telefoniaparaadiga. Jälgida tuleb telefonikeskjaama poolt esitatavaid nõudeid - toru hargilt võtmise ja numbrivalimise vahel ei tohi olla liiga pikk ajavahemik, sest siis rakendub telefonijaama vastav kaitseskeem ning liin lülitatakse välja. Analoogiline situatsioon võib tekkida, kui juhuslikult lühistatakse ostsillograafi mõõteotsikuga telefoniliin. 1.)Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" toru hargil toru hargilt võetud I =0A (pingel 0V) I=0,11A (pingel 7,7V) kasutasin R = 77 2.)Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 54,9V 8,2V 3
Logides sisse uuesti root süsteem viskab ette
IP-aadressi, mille küljes on meie IP PBX.
Kõik mida me ennem seda tegime, on ettevalmistustöö.
Veebilehitsejast kirjutades selle aadressi avaneb aken:
Siin tuleb vajutada System Administration lingi peale ning sisestada maint
kasutajanime ja vastava parooli. Avaneb selline aken:
Vasakus ääres asuvad konfiguratsiooni tööriistad, kuid valida tuleb FreePBX lingi
peale.
Vajutades SETUP nupu, saame konfigureerida telefonijaama.
Siinjuures ma kirjeldan, mida ma ise tegin ja mis sellest sai.
· Lisasin kaks tarkvaralist telefoni:
FreePBX => 'Setup' => 'Extensions' => 'Add Extension'
Vajutasin SIP peale.
Extension number: 102
Display name: Soft phone
Direct DID:
Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamise valemite lahenduskäik: >> = RTA =358 ja RL =903 4. Ootetooni nivoo, sagedus ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga määrasime ootetooni signaali amplituudi ja perioodi. Nendeks saime Usignaali amplituud = 0,25 V Tsignaali periood = 2,5 ms Kuna f = 1/T, siis sageduseks saime f = 1/0,0025 = 400 Hz 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6200 RTA =358,0 RL =902,6 Liini suurim lubatav kogutakistus: RL max = Rmagasin + RTA + RL RL max = 6200 + 358,0 + 902,6 = 7461 Telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool: Irak = U/ RL max Irak = 55/7461 = 7,37 mA 6. Valimissignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Pinge nivood: toru võtmise eel: Utoru hargil = 55 V toru võtmise järel: Utoru võetud = 15 V valimisketta keeramise ajal: Uk = 0 V
Side labor 1 telefoni analoogliides aruanne (September 2015) Töö tegijate nimed: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 22 13:07:52 2015 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks. Telefoniliini on ühendatud eeltakistis väärtusega 50 oomi. Punktides 1, 2 ja 3 on mõõdetud voltmeetriga alalispinget terminalseadme rahuseisundis ja hõiveseisundid. Punktis V1 on mõõdetud telefonijaama toiteallika pinge U1. Pinge telefonil on mõõdetud punktis V2. Terminalseadme U1[V] U2[V] U3[V] seisund Rahuseisund 54.9 V 54.9 V 00.0 V Hõiveseisund 10.80 V 8.22 V 2.58 V Kontrollin vastavust: U1 = U2 + U3 54.9 V = 54.9 V + 00.0 V 10.80 V = 8.22 V + 2.58 V Valimistooni kestus: 7 sekundit. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi.
võetud: 2250 hargilt võetud: 500 (U=10V, I=0.02A) (U=45V, I=0.02A) 4. Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Periood T=0.002s Sagedus f=500Hz (1/T) Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6. Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering Umax = 50V t1 = 75ms t2 = 100ms Märgin, et hr Pihlau raamatu järgi on standardikohaseks valimisimpulsi osade pikkuseks 60ms (ahel katkestatud) ning 40ms (ahel ühendatud). U "4" "2" Umax
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö "Telefoni juhtmepõhine analoogliides" ARUANNE Üliõpilane: Juhendaja: Töö sooritatud: 17.09.09 Aruanne tagastatud ................................................... Aruanne kaitstud ...................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: ...
mingi tegevus (millele eelnevalt helistati) siis peale toru ära panekut helistatakse sulle tagasi. 2.6 Konverentsi kõnet analoog telefonide vahel saab teha 2-te moodi. Kui analoog telefon ei ole konverentsi tegemiseks seadisatud, siis korraldajaks peab olema süsteemi- või IP telefon. Kui on võimalik seda teha ka analoogil, siis kasutusjuhend ütleb, et telefone saab panna inquiry-sse klahv 3- ga. 3. Mis on süsteemitelefon? Süsteemitelefon võimaldab kasutada telefonijaama funktsioone. Näiteks saate salvestada olulisemad numbrid klahvide alla ja kui teine abonent (klahvi alla salvestatud) on hõivatud, siis põleb tema juures tuluke andes sellega märku, et abonent ei saa teie kõnele vastata. Suunamised ja vahekõned on ka tunduvalt lihtsamalt teostatavad, kui analoogtelefonidega. 4. Mis on VoIP ehk IP telefon? VoIP (Voice over Internet Protocol lihtsustatult: kõne läbi interneti) võimaldab teha telefonikõnesid
Asterisk IP telefonijaam Juhendaja: Indrek Rokk Töö eesmärgiks oli õppida tundma vabavaralist IP telefonijaama Asterisk. Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda.
analoogseks ja vastupidi. Nüüdsel ajal, kus telefonijaamad suures osas digitaalsed, toimub modemside seansi ajal pidev muundamine: modemiga konverteeritakse saatja arvuti digitaalne info analoogseks, telefonijaamas analoogsignaal digitaalseks, vastuvõtja telefonijaamas jälle analoogseks ning vastuvõtja modemis uuesti digitaalseks. Lisaks sellele, et niisugune tegevus iseenesest mõttetu tundub, seab ta piiranguid ka kiirusele. Siit saigi alguse idee teha ka telefonijaama ja abonendi vaheline side digitaalseks. Kui telefonikompaniid selles vallas tegutsema hakkasid, oli aktiivseid firmasid mitu ja igaüks tegutses omamoodi. Niioli iga firma digitaalside oma protokollide ja standarditega. Aegade jooksul on süsteeme ühtlustatud ja loodud standard ISDN, millel piirkonniti on siiski veel iseärasusi. ISDN-liides kasutaja vaatepunktist ISDN-ühendusi on mitut tüüpi, erinevused seisnevad ühenduskiirustes,
12 ~ 10 Igale operaatorile eraldatav sagedusala on 10MHz üles ja 10MHz alla. 5. Milline on Euroopa standarditele vastava telefonijaamaga ühendatud abonenditerminaali tarbitav võimsus, kui abonendiliini takistus on 2000 oomi ja telefoni sisetakistus režiimis „toru hargilt võetud“ on 400 oomi. Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7
annaabi.ee 
