Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tekstuursed" - 5 õppematerjali

Varjuaed
7
docx

Varjuaed

Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi. See taim paneb kevade särama oma roosade või valgete õitega. Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim sobib hästi naabriks astilbele, brunnerale ja mitmetele teistele. Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla) Kevadel särab varjuaed taevasiniselt- see ongi õitsev brunnera. Isegi äraõitsenuna on tema suured, isegi robustselt tekstuursed lehed pilgupüüdjad ­ näiteks sort ,,Variegata". Headeks naabriteks on brunnerale murtudsüdamed ja meelespealilled. Brunnerate vahele sobivad suurepäraselt varakevadised sibullilled. Foto 8. Epimeedium (Epimedium) Tagasihoidlikku kasutamist leidnud pinnakattetaim, mis vääriks palju rohkem tähelepanu, on epimeedium. Õitseb kevadeti, punaste, kollaste, oranzide, roosade, purpursete või valgete õitega

Põllumajandus → Aiandus
91 allalaadimist
Maateaduste alused
4
docx

Maateaduste alused

läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna ning põhjavete poolt. Esineb seal, kus aluspõhja kivimid on vees teatud määral lahustunud. Karstivormid: (sügavuse järgi) (1) pindmine karst (2)süvakarst. Lasuva pinnakatte paksuse järgi: (1)avatud karst (puudub muld, taimestik) (2)suletud karst (karstuvad kivimid kaetud kvaternaarsete setetega (Eestis). 12. Peamised eoolsed pinnavormid ja eoolsete setete iseloomulikud struktuursed/tekstuursed tunnused. Eoolsed pinnavormid: luited - eelluide, vall-luide, luite tasakaaluline ristiprofiil, luidete liikumine (barhaan, barhaanahelik, ristiluide, pikiluide, paraboolluide, püramidaalluide); tuulevired - amplituud 0.1-100 cm, lainepikkus kuni 20 m.; löss/lösstasandik - homogeenne stratifitseerumata peeneteraline setend mida iseloomustab suur poorsus ja võime hoida vertikaalseid või selle lähedasi seinu. Paksus kuni 100m. Keskmiselt 50% settest moodustab 0.01-0.05 mm materjal

Geograafia → Geoloogia
76 allalaadimist
Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

_H6403_C.jpg; http://www.gardenstew.com/plantstew/pimg/ps-l/24374_1.jpg) 34 Joonis 31. Verev helmikpööris (õiteosa) 35 Hosta (Hosta) Konkreetne liik: fortunei hosta (Hosta fortunei) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 90 cm, vajavad 80 - 120 cm kasvuruumi Taime välislaadi kirjeldus: suur puhmas Lehed: enamasti olenevalt sordist lainjad või tekstuursed, sügavrohelised, kujult südajad kuni odajad, teravatipulised ja sageli ka valge-rohelise, valge-kreemja või valge-kollasekirjud Õied või õisikud: Kahvatulillad kuni lavendliroosad õied paiknevad püstisel varrel asuvas kobarõisikus, torujad õied meenutavad liiliat Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: ei talu pinnale seisma jäänud vett Kasvukoha nõuded: hästi haritud, väetatud ja parasniiske neutraalne või nõrgalt happeline

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
95 allalaadimist
Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp
116
docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

kasvukoht. Ei talu liigniiskust. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/verev-helmikpooris-leuchtkafer1/? category=1&panel=2 1.16 Hosta(Hosta) Konkreetne liik: Võsundhosta (Hosta decorata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt küündib 20 cm piirimaile Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: Lehed on nahkjad, rohelised, veidi tekstuursed, kuni 15 cm pikad, äärtel heledam kitsas rant Õied või õisikud: Õied on helelillad, vahel ka peaaegu valged Liigi eritunnused: Lehtede äärtel on kitsas valge rant Kasvukoha nõuded: Kasvab suurepäraselt varjulistel istutusaladel Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse taimena, sobib nii üksikult kui ka täitetaimeks lillekompositsioonidesse Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/36 http://tagatalu.blogspot.com/2014_02_01_archive.html 1

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
35 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

ja nende kooslused: riftid (geomorfoloogiliselt pangasmäestikud). Alang (graaben, riftinõgu) ja ülang (horst, riftikerge) moodustavad koos rifti, mis tekib venituspingete väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus. 114. Kraatoni elemendid: kilp ja platvorm 115. Eesti geostruktuurne asend Balti kilbi. 8 õppematerjal slaid 44 116. Kivimite metamorfismi sisu ­ struktuur-tekstuursed, mineraloogilised ja keemilised muutused tahkes faasis olevas kivimis. Maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks nii, et makroskoopiliselt jääb kivim tahkesse seisundisse ja tema keemiline koostis oluliselt ei muutu. Metasomatoos ­ moone, mille käigus muutub oluliselt kivimi keemiline koostis. 24 117. Peamised moondetegurid ­ T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu).

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun