Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk parallelism, st ühes värsis öeldus korratakse teiste sõnadega teises värsis ja mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Regilaul ei ole selline
tragöödia Ooper "Rigoletto" Ooperi koosneb peaaegu täielikult duettidest ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama Verdi leidis, et publik tuleb teatrisse ooperit ka vaatama, mitte ainult kuulama Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igaühel oma tunded ja oma tekst. Ooper "Aida" "Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Mariette Bay tekstisse põhineva liberto on kirjutanud Antonio Ghislanzoni. Ooperi jutustus on asutatud vaaraode aja Memphisse ja Teebasse. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. Giuseppe Verdi looming Giuseppe kirjutas enamasti ajaloolistel teemadel, põhiliselt patriolistlikel teemadel. Tema teostes oli kõige olulisemal kohal tekst. Ooperite süzee aluseks on väärtkirjandus (Shakespeare, Schiller, Hugo) Verdi ooperites on kahekordsed konfliktid:
Tekstis on võimalik avada sõna tähendus teiste sõnadega, võib kasutada jooniseid ja pilte. Samuti on märgitud, et uusi sõnu peaks tekstis korduvalt kasutama, sest iga esinemine avab sõna uusi seoseid, mida tunnetades lugeja kujundab sõna tähenduse. Lisatud on ka, et kontekst aitab sõna tähendust mõista. Sellest lähtuvalt pole otstarbekas uusi sõnu sisse tuua kohe teksti algul, vaid hiljem, kui lugeja on tekstisse sisse elanud. Sõna muust tekstis esiletoomiseks on kasutatud tumedat trükki, mis võimaldab õpilasel tervet teksti lugematagi aru saada selle peatüki olulisemast sõnavarast. Lihtsa keele reegleid järgitakse ka sisseelamisaja andmisega, mõiste tuuakse sisse alles hiljem. See seletatakse lahti nii tekstis endas (2) kui ka peatüki alguses olevas mõistekastikeses (1), mis viitab peatüki olulisematele omandatavatele mõistetele.
Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa. Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine. Eeslaulja on regivärsi ettekandes soolo-osa esitaja, aga ka laulujuht, kes peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje. Nimetus laulik on rahvapärane. Sünonüümideks: luuletaja, veeretaja, sõnasepp. Laulujuht on: eestlaulja, eestütleja. Lauluoskajat nimetati Kihnus lauluinimene, mujal veel laululine, sõnuline, Setus lauluema. Rahvalaulik on laulu elav esitaja, kollektiivse traditsiooni hea tundja ja selle autoriteetne kandja, kes võib esineda laulujuhina kooris või üksilauljana, hea kultuse ja kommete teadja, tema sõnades on oletatud ka maagilist jõudu. Laulja võib ühtaegu olla loov
Fenomenoloogiline lähenemisviis" (Akadeemia 1990, nr 10). - Teos ja tekst: tekst on materiaalne, teos virtuaalne, kuivõrd tekib teksti ja lugeja koostoimes. Eristab teoses kunstilist poolust (autori loodud tekst) ja esteetilist poolust (lugeja teostatud konkretisatsioon). Teos ei ole stabiilne struktuur, vaid tähendusprotsessi lõpptulemus. 69. Mida tähendavad mõisted implitsiitne lugeja (Iser), eeldatud lugeja (Fish), mudellugeja (Eco)? - Implitsiitne lugeja tekstisse kätketud lugejapositsioon, toimib kui lugemise juhtimise mehhanism. Tekst kõnetab oma implitsiitset lugejat. Erinevate autorite implitsiitsed lugejad on erinevad. 70. Mis on tõlgenduskollektiiv? Millisesse tõlgenduskollektiivi Te kuulute? - Tõlgenduskollektiiv (interpretive community): inimeste kollektiiv (kogukond), kes rakendab teksti tõlgendamisel sarnaseid strateegiaid. On sotsiaalselt määratletud ühised normid ja väärtused. 71
Kirjutaja peab objektidevahelisi suhteid selgepiirilisemaks muutma ka teksti eesmärgipäraselt pealkirjastades ja kaalutledes lõikudeks jagades, samuti keelekasutust ükskasjadeni läbi mõeldes. Tekstisisese ühtsuse loomiseks on palju sõnavaralisi, grammatilisi ja olukorrast tingitud vahendeid: 1) Ainevaldkond ja teemakäsitluse terviklikkus toovad teksti omanäolise sõnavara. 2) Sõnavara stiilivärving kutsub esile ootusi, kuivõrd tõsiselt tuleb tekstisse suhtuda. 3) Lausetevahelised viitesuhted. 4) Erilised sidussõnad väljendavad eriti osalausete, aga ka lausete- ja lõikudevahelisi loogilisi suhteid. 5) Ajavormide ühtsus viib teksti sujuvalt edasi, kuna põhjendamatud hüpped ühest ajavormist teise rikuvad terviklikkuse. 6) Aja- ja kohaviited annavad lugejale tausta nähtuse süsteemi paigutamiseks ja nõnda ka selle paremaks mõistmiseks. (2004: 260)
annaabi.ee 
