ka sinu isikliku kasutajakonto andmed, loodud kaust ja kausta sisu. Lõin uue kausta New folder alt vasakul.Siis avasin kausta Last importe ja seal vasakult ülevalt servast klikkisin Page peal,kuna kõik kaustas olevad 6 kirjet mahtusid ühele lehele ära.Lohistasin siis selle Page kastikese oma uude Ebsco kausta paremal. c) Loo kausta ,,EBSCO" kirjetest bibliograafiline loetelu ILMA tekstisiseste viideteta. Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreenid (ka loodud kasutatud kirjanduse loetelust). Valisin vasakult ülevalt Great Bibliography,avanes kastike,kust pidin valima sobiva viitamisstiili.Antud juhul siis APA 6th.Ja siis vajutasin Great Bibliography ja saingi tulemuse. Harjutus 2: a) Loo RefWorksi kaust pealkirjaga ,,ESTER". b) Mine e-kataloogi ESTER ja teosta otsing vabalt valitud MÄRKSÕNAGA. Piira
NB! Viimati lisatud kirjed salvestatakse automaatselt kausta "Last Imported". Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreen nii, et pildil oleks näha ka sinu isikliku kasutajakonto andmed, loodud kaust ja kausta sisu. Valisin ,,New Folder" ja tegin kaust ,,EBSCO"Pärast valisin kõike mida ma exporterisin EBSCOst RefWorksi(1) suundasin seda kõik ,,EBSCO" kausta.(2) (1) (2) c) Loo kausta ,,EBSCO" kirjetest bibliograafiline loetelu ILMA tekstisiseste viideteta. Kirjelda tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreenid (ka loodud kasutatud kirjanduse loetelust). Vajutasin nuppu ,,Creat Bibliography"Tuli valja akenn ku ma valisin seda (1)pärast seda tuli paremal all roheline akenn valja kus oli kirjas ,,Completed"ja kui vajutada ,,click here" tuleb gi teine akenn lahti (2) (1) (2) Harjutus 2: a) Loo RefWorksi kaust pealkirjaga ,,ESTER".
PILDID
URL teatab pildi (enamasti GIF- vi JPG-tpi
faili) asukoha.
Piltide asukoha teksti suhtes vib mrata ALIGN-tpsustajaga.
ALIGN=MIDDLE toimel paigutatakse pilt tekstirea keskele. ALIGN=TOP paigutab
pildi lemise serva tekstireaga samale tasemele (vaikimisi on pildi alumine
serv tekstireaga samal tasemel).
ALT-tpsustaja mrab teksti, mis ilmub hiirega pildile liikumisel.
Niteks:
VIIDAD (LINGID)
Tekstisiseste viitade kasutamiseks tuleb kigepealt anda nimed nendele
tekstiosadele, millele tahetakse viidata. Selleks tuleb vastava tekstiosa
algusesse lisada kood ldkujuga
Selliselt mrgistatud kohale saab nd viidata koodiga, mille ldkuju on viitav tekst
Teistele tekstidele viitamine on lihtne siis, kui need asuvad viitava tekstiga
samas kaustas. Sellisel juhul tuleb nidata vaid vastava viidatava faili nimi:
viitav tekst
Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus) Simultaansus ja sidusus (kas jutustatakse millestki samaaegselt või vaheldub olevik minevikuga) Opositsioonilisus, vastandite ühendamine Eksplitsiootne poeetika tekstis (märgid, sümbolid) – kas midagi tekst ise toob
kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate täiskirjed koos märkusega, millist otsest allikat on kasutatud (kaudsed allikad on Kask, 2001 ja Newton, 1987 ning otsesed Kuusk, 2002 ja Rattiste, 1996). Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või nummerdatud bibliokirjete järjekorda (füüsika, keemia)
Nii vahendatud, kui vahendamata jutustused sisaldasid süntaktilisi, semantilisi ja morfoloogilisi vigu. Enam domineerivad süntaktilised vead nii vahendatud kui vahendamata tekstiloome puhul. Laps kasutas jutustamisel vähe ühetaolisi lausemalle, Tekstiloomeoskuse õpetamine 28 esines elliptilisi lausungeid. Kokkuvõttes võib siiski järeldada, et Laural on narratiivi loomel enam probleeme tekstisiseste üksustega (mikrostruktuuriga) kui sündmuste põhjusliku ja ajalise seotusega (makrostruktuuriga). Laura areng 8.2 aasta vanuses enne õpetamise algust (ema andmetel) Kaheksa aasta vanuses on Laura suhtlemissoov suur. Laura emotsioonid vahelduvad kiiresti, ka on tal raskusi oma emotsioonide juhtimisega. Ta võib pisarateni solvuda ning hetk hiljem juba naerda. Ta otsib kontakti nii eakaaslaste kui täiskasvanutega, uurib täiskasvanutelt informatsiooni ja selgitusi ümbritseva maailma kohta
Kas töö sissejuhatuses esile toodud probleemile/hüpoteesile antakse kokkuvõttes vastus? Töö vormistus Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal?) Kas peatükid on nummerdatud? Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu? Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks? Kas tsitaadid ja refereeringud on korrektselt viidatud? Kas iga tekstisisene viide kajastub ka kirjanduse loetelus? Kas viited on täpsed? Kas kirjanduse loetelus olevad materjalid on kõik ka tekstisiseste viidetena leitavad? Kas teksti paigutus arvestab köitmisvaruga? 3. Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside · Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega! · Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi! · Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega! · Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi! Töö juhendaja ülesanne on aidata piiritleda töö mahtu, aidata õpilast jõukohase
annaabi.ee 
