[1, lk. 3] Riigiteede teehoiukava on koostatud seitsmeks aastaks, tulenevalt 2014-2020 Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest. Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. [1, lk. 3] Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. [1, lk. 3] 5 2.3. Riigiteede seisukord Alates 1995
· teksti parameetrid: raamistatus; korrastatus- puudutab füüsiliselt seda,kuidas sõnad korrastatud lauseteks, lõigud peatükkideks jne, vähemalt kahekordne kodeeritus, terviklik tähendus-kui on tekst,mis on korrastatud, siis ta üritab midagi sellist öelda, mis oleks terviksõnum ja mis meile kandastub terviksõnumina · tekstuaalsus- tekstilisus kui mõnevõrra protsessuaalne kui ka teksti parameetreid kandev nähtus, ntk kui rääkida filmist, siis räägime tekstilisest selles mõttes, et tal on tekstitunnused olemas · tekstuaalsed tähendused(vs keelelised tähendused) kontekst/kontekstuaalsus · kontekst: kultuurisituatsioonilised piirangud, mis piiravad kõneakti. Igal situatsioonil on teatud mõju tekstile ja tema tähendusele · kontekstuaalselt adekvaatsed tähendused (vs tekstilised või keelelised tähendused) intertekst/intertekstuaalsus
täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. Eesmärk on, et aastaks 2020 väheneb halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaal 10 protsendipunkti võrra ja selle arvelt suureneb heas korras olevate teede hulk. Eesmärgi täitmist mõõdetakse tee seisukorra hindamisega (vt peatükk 4 . Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted). Eesmärgi täitmise eest vastutab Maanteeamet. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigimaanteedel.
Tekstisisesed ja välised seosed ei anna meile sünteesi. Toimub dialektika ilma sünteesita. Romaan on ühtlasi allegooriline jutustus omaenese dekonstruktsioonist. Ka teised autorid on tuvastanud teat vastuolu Prousti tekstis. G.Deleuze on väitnud, et tegu on fragmentaarse tekstiga, millele on omane võimas ühtsus. Genette väidab et tekst on püsiv ja seda vaatamata metafoori ja metonüümia riskantsele ringkäigule. De Man ütleb, et romaan lükkab oma poeetikaga ümber ettekujutuse oma tekstilisest sidususest. Kõik romaanis tähistab mitte seda, millest kirjutatakse. Mittekokkulangevus on sõna, mida võiks kasut lugemise iseloomustamiseks. “Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma, et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde. De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja filos. tekstide vahel vahetegemise
operatiivkaardil peab olema ära kaardistatud kõige olulisem informatsioon, mida vajab PTJ otsustuste vastuvõtmiseks. Operatiivkaart ei peaks sisaldama üleliigset lisainformatsiooni sellepärast, et PTJ kulutab seetõttu rohkem aega informatsiooni lugemiseks. Selle tulemusena operatiivkaart ei täida oma funktsiooni ehk ei lühenda ajavahemikku luure teostamiseks ja päästetööde efektiivsemaks korraldamiseks. Operatiivkaart koosneb graafilisest ja tekstilisest osadest ja peab sisaldama järgmist informatsiooni: objekti täpne aadress; objekti nimetus ja ööpäevaringselt kasutatav telefon; objekti kasutusala; tulepüsivus- ja tuleohuklass (edaspidi tuleohutusklass); ehituskonstruktsioonid; ohud ja ohtlikud ained; hoones viibivate inimeste hulk; lisainformatsioon; asukohaplaan; objekti plaan pealtvaates koos vesivarustusega.