Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis; tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis;
mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet, sh ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot; loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja seoseid isikliku ja tööeluga; arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid; tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse
tegelased ja tegevused ja nendevahelised suhted. Sisuanalüüs loob valdkonna ja tähendusvälja. Tähendusi luuakse sõnavaliku, iseloomustustega (täiendid). Tähistusfunktsioon paljastab, millise füüsilise tegelikkusse tekst loob. Tähendust tuleb tõlgendada teksti omadusena, mitte maailmas olemasolevaga. Tekstuaalne metafunktsiooni analüüs suunab nägema teksti eeskätte keelelise esitlusena. Osa tekstiliike esineb suulisena, nt raadiosaated ja telefonivestlus. Vestlus vormistub dialoogina, raadiosaade monoloogina. Osa tekste eksisteerib vaid kirjalikuna, nt seadused. Analüüsis pööratakse tähelepanu sõnade kujule: kas sõnad on asju omavahel seostavad liitsõnad, keerulisemaid suhteid väljendavad tuletised või lihtsõnad, kasutatakse oma- või võõrsõnu, sõnad viitavad abstraktsetele või konkreetsetele asjadele, üksikutele või liikidele üldistatult, kindlatele
Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti. (Kasik 2007: 168) See, milliseid keelelisi vahendeid teksti autor kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas, teksti keelelisest ideaalist ning teksti retoorilisest ja kesksest eesmärgist. (Hennoste, Pajusalu 2013: 37) Vastavalt keeleliste vahendite valikule võib eristada erinevaid tekstiliike ehk žanre. Kindlat ja üldkasutatavat tekstiliikide loendit ei ole, teadusalad ning tekstiuurijad grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige
Korpus on (tavaliselt) polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest (või mingist kindlast ,,lõigust") Tekst= nii kirjalik kui ka suuline Intrnetikeele korpused Plussid: Lihtne koguda Andmemahud tohutu suured Keelt saab siduda ajaga Pikalt saab jälgida Miinused: Tekstiliike on palju erinevaid Korpuste liigid: kirjaliku keele korpus suulise keele korpus erikorpus mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. Kui on mitmekeelne korpus, siis on tõlked panud vastavusse (mis on mille tõlge)
annaabi.ee 
