Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Erasmus Rotterdamist- Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 1516. aastal avaldas tekstikriitilise kreekakeelse Uue Testamendi "Novum Instrumentum omne". See on vanim trükitud Uue Testamendi kreekakeelne väljaanne. Thomas More- 1478-1535 Oli teose ,,Utoopia" autor. Selle teosega tuli sõnavarra sõna utoopia. Õppis Oxfordi ülikoolis. Eksisteeris ka sõprusside Erasmusega Rotterdamist. Poliitiline karjäär möödus parlamendi liikmena ja juristina Henry VIII valitsuse ajal. Oli ka Inglise ülemkoja eesistuja. Suri kuna ei tunnistanud Henry VIII Inglise kiriku peana
inimese olemist hariduse, teaduse ja üldse maailma keskpunktis 2. Humanistid lõid ilmaliku maailmavaate ja vabastasid teaduse ja kultuuri kiriku seatud kitsastest raamidest - Tähtsamaid humaniste: a) Rotterdami Erasmus 1466 1536 antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse käsitles ladina keele stilistikat andis välja Uue Testamendi tekstikriitilise väljaande ja uue parandatud tõlke saksa keelde pani aluse piiblikriitikale rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest (tahte küsimus) tuntuim teos "Narruse kiitus" sõja vastane b) Machiavelli 1469 1527 keskendas tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele, poliitikale
Reforormatsioon varauusajal Põhjused: - Kiriku sekulariseerumine ja varanduse kuhjumine kirikule. - Kõlbeline langus - Kirikuametite müümine (simoonia), eriti Saksamaal - Patukustutuskirjade (indulugentside) hoogne müük - Kat. kiriku juhtkonnas domineerisid Lõuna-Euroopast pärit vaimulikud Olulised Kriitikud: Rotterdami Erasmus (1466-1536) - Kriitiline Renessanssihumanist (Antiikkirjanduse spetsialist ja preester) algkristluse taastamine - Avaldas uue testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande (1516) ! - Narruse kiitus (1517a.) (20 000 eksemplaari) - Kuulus tõsikristlike eluideaalide ja sisemise usuelu pooldaja, kes taunis silmakirjalikust. sallivus! Moraal. - Ei soovinud katkestada suhteid rooma kirikuga, kuldne kesktee Martin Luther (1483-1546) - Saksamaa reformatsiooni suurkuju ja luteri kiriku rajaja. - Munk ja Wittenbergi ülikooli teoloogia professor piibli tõlgendamine alal (1512) - Usuline veendumus: inimene saab õndsaks vaid jumala armust
Erinevalt itaalia humanismist, mis avaldus eelkõige antiikaja kultuses, meditsiinis ja õigusteaduses, toetus saksa humanism moraali ja filosoofia küsimustele, seades eesmärgiks viia ka teoloogia teaduslikule alusele. Reformatsiooni seisukohalt oli oluline ,,Saksamaa kaheks silmaks" tituleeritud Rotterdami Erasmuse (14671536) ning Johann Reuchlini (14551522) piiblikriitika. Pärast põhjalikku tutvumist antiikautorite tööga, avaldas Erasmus 1516 Uue Testamendi kreekakeelse tekstikriitilise väljaande, söandades korrigeerida ka Piibli ametlikku ladinakeelset tõlget (Vulgata). Reuchlin osales Saksamaal ootamatult elavat vastukaja pälvinud dispuudis kaitstes juudiusu pühasid raamatuid ristiusku astunud juudi Pfefferkorni vastu, kes nõudis kõigi heebreakeelsete raamatute hävitamist (peale Piibli). Saksa humanismist võrsus arusaam, et ristiusu allikad ei ole teadusliku kriitika suhtes puutumatud. Sellega oli pind Lutheri tegevuseks ette valmistatud. Martin Luther
instinktidega jätab täitmata patsiendi sügavamad spirituaalsed vajadused. Nad on liiga tugevasti seotud 19. sajandi teaduse eeldustega, liiga asised ja nad omistavad liiga vähe väärtust fiktsioonilistele ning kujutlevatele protsessidele. Ühesõnaga - nad ei anna elule piisavalt tähendust. Kuid ainult tähendus on see, mis vabastab." (JUNG1977:330) On kerge näha raskusi, mida koges teoloogia 19. sajandil. Püüdes ajaga kaasas käia oli vältimatu näiteks tekstikriitilise lähenemise kasutuselevõtt Pühakirja suhtes. Siiski ei olnud see ilmselgelt piisav ning ühiskonna ,,valgustatud" osa jaoks muutus üha küsitavamaks teoloogia kui selline, kuna ta objekt ei ole reaalteaduslike meetoditega uuritav. Kuidas kaitsta enda õigust elule, kui nii Jumalat kui ka peegeldusi Sealpoolsest inimese psüühikas (ehk siis inimese religioossust) peetakse ühtviisi metafüüsilisteks spekulatsioonideks? On ilmselt vältimatu, et