Tööliste olukord Carmen 8a Pikad tööpäevad · Ettevõtjale kasulik kalleid masinaid pidevalt töös hoida · Tekstiilivabrikus töö 13-14 tundi · Enda ja pere jaoks ei jäänud aega Majanduslik toimetulek · Palgad madalad · Suuremate kogemuste/oskuste eest maksti kõrgemalt · Enamus sissetulekust kulus majapidamisele · Haigestumine võis tähendada töö kaotust · Masinate katkiolemise ajal palka ei makstud · Trahve määrati iga väikseimagi eksimuse/hilinemise eest · Töölt võidi päeva pealt lahti lasta · 19saj suuremate majanduskriiside ajal kasvas vabrikutööliste suremus Töökeskond
Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes. Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. Kohanemisraskuseid valmistasid talle peale kodukommetest kinnihoidmise veel kaastöölised, kes pidasid Antsu tema eraklikkuse ja sõnavaesuse pärast veidraks ja segaseks. Ta oli liiga kommeterohke ja viisakas ning seda ei mõistetud tema ümber. Antsule pakkus vastupidiselt ebamugavust tema kaastööliste range ja patriootlik hoiak. Ants ei suutnud kohaneda ja tundis, et ta ei kuulu Inglismaale. Talle tundusid inglise linnad
Kõrgharidus · Aasta enne sõjakooli ,pärast H.Treffneri Gümnaasiumi läks ts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda õppima(sisseastumine 1932) Elukutse ja töökohad · Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Saksa sõjaväes; sõjaväelane · Eesti sõjaväes jäi ta kõrgeimaks auastmeks nooremleitnant Töökoha · Töötas Inglismaal tekstiilivabrikus Elukohad · Venemaa (19121914) · Eesti (19141945) · Saksamaa (19451948) · Inglismaa (1948 1961) · Lahkus lõplikult Eestist aastal 1945 ja sõitis Saksamaale. Ühiskondlik/rahvuslik tegevus · Ajaleht "Eesti Hääl" (Inglismaa).Oli toimetuskolleegiumi liige; kaastööline · E.E.L.K. PõhjaInglismaa Kogudus.Liige · Eesti Rahvusfond (Inglismaa).Oli juhatuse liige · Inglismaa Eestlaste Ühing (I. E. Ü.).Juhatuse abimees
Haridus- ja kasvatussüsteem oli täielikult võimude kontolli all. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse. Seda kõike oli vaja tulevase sõja jaoks. Inglismaa ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Inglismaa ja Prantsusmaa kuulusid sõja võitnud suurriikide hulka ja astusid kohe pärast majanduslike raskuste ületamist kahekümnendate ajajärku. Majandus arenes kiiresti ja ka uued tööstusharud. Söe- ja tekstiilivabrikus oli raskusi, sest ned ei läinud enam nii palju vaja. Söe asendas nafta ja riided e vajanud enam ni palju materjali. Kõrgendati makse, mis andis võimaluse arendada sotsiaalprogramme. Tööliste ja kõikide teiste alamklassidesse kuulunud inimeste hoiakud muutusid. Senine elulaad, perekodlik ja ühiskondlik eetika muutus. Inimesed muutusid käitumselt vabamaks, sültudes üha vähem traditsioonidest ja tavadest.
vang. * Ootad, ei tule, ei oota, tuleb! * Maailmas on juba nõnda, et kui miski enam ei aita, siis töö ikka aitab. * Inimene arvab ikka, et kui on täna, siis peab ka homme olema. 3) Elin Toona ,,Sipelgas sinis kausi all" · Põhitegelased: Ants Karusoja üksik ja teistest eraldatud välismaalane, kes töötab tekstiilivabrikus. Ta on sõnakehv ja erakliku loomusega, teised peavad teda veidraks, upsakaks ja poolsegaseks. Ta on viisakate kommetega nt. avab naistele uksi, riietub hästi. Tema mureks on see, et ta ei tea, kuhu ta kuulub. · Tegevus: Põhja-Inglismaa, umbes 70-dad aastad. · Põhiprobleemid: paguluses elades oma kultuuri, traditsioonide säilitamine, kohanemine võõra keskkonnaga, süümepiinad.
Vabrikutöö oli raske, päevad olid pikad. 13-14h tööpäevad, ülejäänud aeg töölised magasid, sõid ja läksid töölt koju ja tööle. Masinaid taheti koguaeg töös hoida. Tööliste jaoks polnud peaaegu enam olemas pere ja perega olemist, ainult töö. Vabapäev oli pühapäev ja mõned pühad. Majanduslik toimetulek Palgad oli väiksed, kuigi osavamatele maksti rohkem (3-6korda kui tavatöötajatele). Metallitööstused ja kaevandustes maksti rohkem kui tekstiilivabrikus. Palgaga tuldi siis välja, kui käia palju tööl ja ettevõttel läks hästi, alati küll nii polnud. Haigeks jäädes raha ei saa, võid hoopis tööst ilma jääda. Vananedes saad vähem raha või lastakse lahti. Masinad läksid rikki ja siis jälle palka ei saanud nädalaid. Määrati trahve ja vähendati palka hilinejatele ja neile, kes tegid vigu. Majanduskriisidele ajal pandi vabrikud seisma ja hakati koondama. Töökeskkond Enne 19
· arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus · uued tööstusharud: elektrotehnika, naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus · laienes elektrivalgustusvõrk · indust hiljem kui Inglismaal, kasutati nende kogemusi · geograafiline asend · puudus feodaalne maavaldus · tsunftisüsteemi puudumine põhjas · töökogemus immigrantidelt · 1893. aastal võeti ühes tekstiilivabrikus kasutusele elektrimootor · Õmblusmasin, elektromagnetine telegraaf ... · Põletusahjud, paljud asjad võeti peamiselt inglismaalt üle. · Aurumasin esialgu töös söekaevanduses vee pumpamiseks. Alguses Inglismaal kiirelt ka teistes. 16. Partselli mõiste - kääbustalu, 1-2 ha suurune. Peeti seal 0,5 ha suurust majapidamist. 17. Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul
annaabi.ee 
