neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva.
loomakujutised, mis aga mõjuvad väga meeldivalt. Loodi arvukalt seinamaale Endiselt õitseb miniatuurmaal o Kirikute seintele ja o Kasutati ornamentikat võlvidele maaliti o Ei kujutatud ruumi ega piiblistseene liikumist o Vähe säilinud o Figuurid on tardunud nagu Bütsantsi ikoonidel Kullassepakunst o Reliikviate valmistamine Tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga. Bayeux' vaip o 58 stseeni o Villane tikand linasel o Umbes 1500 inimfiguuri kangale o 11. sajand o Jutustab Inglismaa Hastingsi lahing vallutamisest normannide o Osa Bayeux´i vaibast. poolt o Keskne sündmus sellel o 0,5 x 70m
teokarpidest, nahast või riidest kaunistustega. Nad tuuakse välja tavaliselt matustel ja muudel initsiatsiooni- ehk siirderiitustel. Kubadele iseloomuliku kuningliku kunstiga (skulptorid kuulusid ja kuuluvad tõenäoliselt endiselt kuninglikku õukonda) kõrvuti tuleb mainida nende kõrgetasemelist dekoratiivkunsti, kus enamiku argieseesemete rikkalik ornamentika on tegelikult laenatud kubade allhõimu soovade viljeldavast, nn Kasai sametina tuntud ja hinnatud tekstiilikunstist. Kuba skulptuurid, trummid, ennustamisel kasutatavad loomakujukesed, meigikarbid, piibud, sauad, viske- või võimuatribuutidena kasutatavad noad, kaunilt töödeldud laiad vööd on kõik tähelepanuväärse teostusega. Bakongod ehk kongod. Kongo skulptuur on vaieldamatult Aafrika üks realistlikumaid. Sarnaselt bembedele kaunistavad ka nemad oma kujusid hõimutunnuseid kandvate sisselõigetega. Aga mitte ainult: samasuguseid
Kirikuseintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi seinamaale, mille aineks olid piiblistseenid(neid on vähe säilinud). Kuigi maalid on tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad nad tundelüllaste ja ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Neis valitses joonele tuginev ja pinnaline laad, rohkelt kasutati ornamentikat(pühaku pildid). Kadus ruum, pildid olid väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad, keha ei olnud riietuse alt aimatav ja liikumist ei kujutatud. Tekstiilikunstist on säilinud piltvaip, mis on võrreldav Bayeuxi vaibaga, mis jutustab inglise vallutamisest(muudeti lapsemeelseks). Kullassepakunsti oluliseks ülesandeks oli relikviaaride valmistamine. Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid. Gooti stiil tekkis 1144.a Saint-Denisi kloostri kiriku ümberehituse valmimisega. See kirik oli olnud Prantsuse kuningate matmispaik ja kuningavõimu sümbol. Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg
Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad- vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva. Gooti stiil Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus;
Figuurid on tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad siiski tundeküllase jutustusena. Endiselt õitses ka miniatuurmaal. Raamatumaalides valitses joonele tuginev ja pinnaline laad. Rohkelt oli ornamentikat, nt pühakupiltide raamistikuna. Kadusid katsed kujutada ruumi. Usulised pildid on fantaasiarohked ja väljendusrikkad. Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist, liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi ikoonidel. Romaani tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldab samaaegse maalikunstiga Bayeux' vaip, mis jutustab inglismaa vallutamisest normannide poolt. Verine sündmus on muudetud lapsemeelseks. Veel skemaatilisem, aga jõulisem on Rootsist pärit piltvaip. Romaani kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitöö peenusega. 23.Gooti arhitektuur.