*ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt)
jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena; põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti
korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Uuskriitika tekkis 1920. aastatel (kõrgaeg enne/pärast II ms) ja toetub peamiselt Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele ning on mõjutatud modernistlikust esteetikast. See suund hülgas aja- ning eluloolise vaatlusviisi (kirjandus kui ajaloo täiendaja), et keskenduda teose tekstielementide analüüsile. Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane verbaalne objekt; kriitika peab olema objektiivne ja tunnustama objekti autonoomsust), lähilugemine (e
Näiteks Boccaccio Dekameronis esineb kolm tüüpi omadusi: seisundid (hetkelised omadused, nt õnnelik, õnnetu), omadused (stabiilsed om., nt. hea, kuri) ja tingimused (stabiilsed, nt. sugu, usk, positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt)
inimesed ja väidetav semantiline tähendus on nende subjektiivne interpretatsioon, üks paljudest võimalikest. Kui üritada ka siin kirjeldada tähenduse kirjeldamise ajaloolist arengut keeleteaduses ja -filosoofias, siis see võiks olla umbes järgmine: 1. Teksti tähendus on tema elementide semantiliste tähenduste summa. 2. Kuulaja tuvastab teksti tähenduse selle elementide semantiliste tähenduste alusel, lisades ka veidi analüüsi. 3. Tekstielementide semantilised tähendused on kuulajale vihjeks, mille põhjal kuulaja konstrueerib mõistmise. 4. Tekstis ei ole semantilisi tähendusi; kuulaja konstrueerib mõistmise kuuldud õhuvõngete või nähtud kriipsude jada põhjal, mida ta on õppinud ära tundma. 5. Kuulaja üldjuhul ei hangi tekstist uut infot; tal on eelnevalt enam või vähem kindlad ootused kõneleja suhtlustaotluse kohta, ja teksti põhjal kuulaja üksnes vähendab oma ootuste ebakindlust.