Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tekknud" - 5 õppematerjali

Aasta 1917
2
sxw

Aasta 1917

põhiasjades ­ autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine ­ olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte. Enamlaste populaarsust suurendas veelgi Venemaa sõjaline ebaedu ­ augustis vallutasid sakslased Riia linna ja septembris-oktoobris Eesti saared. Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida"

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
Eesti iseseisvumine
3
doc

Eesti iseseisvumine

põhiasjades ­ autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine ­ olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille juhtimine sügisel 1917 läks enamlaste kätte. Enamlaste populaarsust suurendas veelgi Venemaa sõjaline ebaedu ­ augustis vallutasid sakslased Riia linna ja septembris-oktoobris Eesti saared. Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida"

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
16
doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Ka meretaseme ajustised kõikumised. 12. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreen- levinuim settetüüp kvaternaari ajastul, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Peamine koostisosa on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. L-Es liivakividel tekknud punakaspruun moreen, milles lubjakivide osatähtsus väike. P-Es hall lubjarikas moreen. 13. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised- delluviaalsed, Elutekkelised- biogeensed, Jõetekkelised- alluviaalsed, Järvetekkelised- limnilised, jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed, Liustikujõetekkelised ­ glatsiofluviaalsed, Liustikutekkelised- glatsiaalsed, Meretekkelised- mariinsed, Raskusjõutekkelised-

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
201 allalaadimist
KK üldkursuse eksami materialid
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav, kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF). Eestis teeb ELF koostööd kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. ELFil on tegevuse jooksul tekknud palju koostööpartnereid keskkonnaühenduste seas. Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses Rahvusvahelised konventsioonid Konventsioonide geograafilised tasandid: 1.Globaalne, nt Washingtoni konventsioon 2.Regionaalne, nt Helsingi, Berni konventsioon. Washingtoni konventsioon. Washingtoni ehk CITES'i konventsioon, see on ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon

Loodus → Keskkonna kaitse
336 allalaadimist
Inimõigused üldosa
20
pdf

Inimõigused üldosa

kultuurilis/sots valdkonnas. Vaatamata sellele, et need paktid polnud kohustuslikud, oli nende mõju aga suur. Võeti vastu uusi põhiseadusi, üritati ka otsida teid kuidas jõuda tulemusele, et inimõigustedek on saavutanud ka tavaõiguse normi staatuse (tavanorm= praktika + peavad siduvaks tegema selle ehk 8 seadusena). Möödus 20 aastat, see on piisav aeg, et võiks tekkida tava aga ei saa öelda, et peab olema tekknud tava. Inimõigusedeki baasil ei tekkinud tavasid, see ei tähenda aga seda, et tavasid ei saaks tekkida aga see on raske. Me võime öelda, er keeld orjakauplemsie vastu, et see on üks inimõiguste tava, mis arenes ja mis lõpuks sai tavaks, üleüldse teatud liiu kuritoed on nii hirmad, et nad on saavutanud selle tava staatuse, keeld nende kuritegude toimepanemisel, inimõiguste tagamisel orjakauplemine, genotsiid, pinamine jne.

Õigus → Asjaõigus
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun