Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad leida kreeklasteteooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Kreeka filosoofiakoolkondadest sai roomas kõige populaaresemaks hellenismiperioodil tekkinus stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratuts roll. Roomlased rõhutasid peamilselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Seejuures mõeldi eeskätt kohusetäitmist isamaa ja riigi ess. Roomlased kasutasid niisiis stotsismi traditsiooniliste rooma väärtuste patriotismi ja riigitruudese põhendamiseks. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega
Hõõrdejõud: 1km paksuses maapinna lähedases õhukihis tekib 30kraadine tuulenihe Põhjapoolkeralesialgsest liikumissuunast vasakule ja Lõunapoolkeral paremale. 9. JOONIS: ... tuuled Lääne ja edelatuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Põhja ja loode tuuled (?) ... tuuled 10.Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinus võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam. Tekib mere kohal ja tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu . 11.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, ümbritsevast õhumassist kõrgema õhurõhuga pöörise ala. Tekivad subtroopilises vööndis ja tsüklonite vahel
Otseselt kunstisotsioloog. „Kunsti sotsiaalajalugu“ – kunst ja kirjandus on pandud kõrvuti. Kirjandus on kõige olulisem kunstiliik, kunstiga tähistatakse kõiki teisi kunstiliike. Kirjandus on mittemeeleline, kirjeldab, aga ei näita. Põhisõnum see, et sotsiaalsed taustad on tähtsad. New art history on suurel määral Hauseri mõjul tekkinud. Püüab näidata, et erinevad kunstinähtused on tingitud ühiskonnas toimunud muutustest. Kunst on tekkinus sotsiaalse ajaloo mõjul. „Kunstiajaloo filosoofia“ (1959) – kirjutas vastuseks oma kriitikutele, ta ei eita, et kunsti mõjustavad ka teised asjad, nt alateadvus või vormide loogika. Aga ta ka näitab, et need meetodid ei ole ammendavad. Jääb seisukohale, et kunst sõltub paljudest teguritest. 1974 ilmus raamat „Kunstisotsioloogia“, mis võtab kokku eelnevad mõtted. Ei ole ainult kriitiliseid teooriaid. Suur hulk sotsiolooge lähtuvad eeldusest, et olemasolev maailm on
omadustega osa atmosfäärist. kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide ÕHURÕHK – õhu rõhk mingis suunas, kus kujuneb kindlas kohas Maa atmosfääris. TSÜKLON – maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, madalrõhuala. Coriolisi jõu mõjul õhurõhu ebaühtlasest jaotusest muutub õhu liikumise suund itta tekkinus võimas õhumassi (põhjapoolkeras paremale, pööris, mille keskmes on õhurõhk lõunapoolkeras vasakule) ja kõige madalam. tuulte suund muutub vastavalt edela- ja loodesuunaliseks. ANTITSÜKLON – kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, HÜDROSFÄÄR 1. Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet
vedelikud ning seejärel tahked ained. Kiirus on otseses sõltuvuses temperatuurist, kui tõuseb temperatuur, tõuseb ka kiirus. Adsorbsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel.adsorbsioon jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks. Füüsilise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinus sidemed nõrgad (välispidise energiaga on võimalik osakesi pinnalt eemaldada), keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et desorbatsiooni ei ole võimalik läbi viia. Adsorbentideks nimetatakse aineid, mis seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi, tavaliselt on nad pulbrid või puistematerjalid (aktiivsüsi). Adsorbsiooni iseloomustatakse eripinna ja adsorbsiooni isotermiga. Temperatuuri langedes adsorbsioon tõuseb ja vastupidi. 22
Põhja-Eesti kõrgustiku suurte mosaiiksoode vk Pandivere kõrgustiku nõlvade alt väljuva põhjavee baasil kujunenud sood. Kohati lootsoolaamad (Kõrvemaal, Endla jne). Karstisood. Soode areng on alanud enamasti madalsoometsana. Kesk- ja Ida-Eesti suurrabade vk siia valdkonda kuuluvad ka Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo soostikud. Rabad on tüüpiliselt kumera kujuga. Suured laugastikud. Vabariigi üks enamsoostunud piirkondi. Enamik soodest on tekkinus vähetoiteliste alade soostumisel või rabastumisel Lõuna-Eesti kõrgustike väikeste soode vk Vällamäe (väljanägemiselt siirdesoo, mitte raba). Domineerivad väikesed madalsood 02.10 Eesti kliima Kliimamuutused ja Eesti · Kliima muutus minevikus, muutub tänasel hetkel ja muutub tulevikus kindel fakt. · Kui suur osa tänasel päeval inimesel? Väike Jääaeg algas 13. sajandil ja lõppes 19. sajandil. Miks see tekkis? Hiidvulkaanide pursked
annaabi.ee 
