2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia
Tekkimisaeg Koht Tunnused Autorid ja teosed Renessanss 14. saj Itaalia · Tekkis novella zanr · Boccaccio · Hinnati isikuvabadust "Decameron" · Shakespeare "Romeo ja Julia" Valgustus 19. saj II pool Inglismaa · Võitlus harimatuse vastu · Voltaire · Teadmised olid esmatähtsad, "Mikromegas" tunded jäid tahaplaanile · Defoe "Robinson Crusoe" Sentim...
aastast 1584 ja väga täpne kirjeldus aastast 1623 ja ürik aastast 1692); kuid XVII sajandil maal kadus. Pärimust, nagu oleks ,,Leda" hävitatud madame se Maintenoni käsul, on tänapäeval sageli väljamõeldiseks peetud. Seisvat Ledat kujutava maali kartongi säilitati veel aastal 1721 Palazzo Casnedis Milanos. Mõned selle tööga seotud joonistused säilivad Windsoris, Louvre'is, Ambrosianas ja Weimaris. Maali tekkimisaeg on teadmata, arvatakse, et see valmis pärast aastat 1506. Seisvast Ledast on säilinud 9 koopiat. Kuulus on eeskätt koopia ,,Leda Spiridoni", nimetatud niimoodi maalikunstnik Ludovico Spiridoni järgi, kes omal ajal pilti restaureeris. Tema pärijad müüsid maali Hermann Göringile, pärast sõda läks see Itaalia valdusse ja asub Roomas. Vahel on maali autoriteks peetud Melzit ja Joos van Clevet. Teine kuulus koopia säilib Galleria Borgheses samuti Roomas ja pole teada, kuidas see sinna
parlamentaarse monarhiaga riik; Kolooniad; Inglismaa ülemvõim maailmamerel; Napoleoni sõjad; Victoria ajastu; 8) Prantsusmaa 1. saj ekr elavad Prantsusmaal keldid ehk gallid; piirkond vallutati ja see romaniseerus; Suure rahvasterändamisega jõuavad frangid Prantsusmaa aladele; rajavad tugeva riigi ja võtsid 5. saj vastu ristiusu; peatasid moslemite sissetungi 732. a Hispaaniast (Karl Martell); Frangi riigi hiilgeaeg: Karl Suur (771 814 valitsemisaastad) · feodaalkorra tekkimisaeg · ristiusu levik · hariduse tähtsuse rõhutamine · Frangi riigi piirid laienevad Peale Karl Suure surma jagatakse Frangi riik tema kolme poja vahel: · Ida-Frangi riik (Saksamaa tuumikala) · Lõuna-Frangi riik (Itaalia tuumikala) · Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa tuumikala) Põhja-Prantsusmaa anti Normandia viikingupealikule, Normandia valitsejad vallutasid ligi sajandi hiljem Inglismaa.
Suheldes Rooma kaupmeestega said kohalikud valitsejad vahendeid, millega allutada ümberkaudseid piirkondi oma võimule. Esile tõusis 1 aastatuhandel Nigeri kahe haru vahel asuv Jenne-Jeno (Dzenne). Linna valitsemisest pole eriti palju teada, kuna pole leitud ühtegi lossi ega ka selgelt eristuvat templit. Jenne ei kujunenud suuremaks võimukeskuseks, küll aga seal lähedal asuv Ghana. Pealinn oli Kumbi-Saleh. Riigi hiilgeaeg langeb 9.-11. sajandisse, riigi tekkimisaeg pole aga kindlalt teada (võib-olla 4. sajandil). Tegemist oli selgelt riigiga. Valitsejal oli ka nt ratsavägi (hobused saadud kauplemise teel). Valitseja soosis araabia kaupmehi ning kasutas neid ka nõunikena. Ghana riik pneb alguse riikide jadale piirkonnas (riik tõuseb, püsib, langeb põhjapoolsete rünnakute ohvriks, tõuseb järgmine riik). 13. sajandil tõusis esile Mali riik, mille ajal hakkas sile kerkima Timbuktu Nigeri jõe ääres. Mali
oliivideks ning viljapeadeks [...]). Media sententia arvestas seega mõlema koolkonna seisukohtadega: juhul, kui uut asja oli võimalik muuta tagasi eri materjalideks (nt sulatada kullast vaas tagasi kullakangiks), kehtis sabiniaanide seisukoht. Kui tagasimuutmine aga võimalik ei olnud (nt ei ole võimalik muuta õli enam tagasi oliivideks), kehtis prokuliaanide seisukoht. Spetsifikatsiooniprobleemi lahendanud media sententia tekkimisaeg on vaieldav, ent tõenäoliselt tekkis ta 2. sajandi teises pooles (pärast 160. aastat) ja seda kirjeldas Gaius teoses „Rerum cottidianarum“. Media sententia võttis üle ning esitas CIC teises osas Digesta 6. sajandil Rooma keiser Justinianus. Spetsifikatsiooniprobleemi lahendus tekkis seega suhteliselt hilja. Üldiselt olid 2. sajandi keskpaigaks alguses väga vastandlike põhimõtetega koolkondade erinevused ühtlustunud
annaabi.ee 
