Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid.
kultuuriareaali folklooripärandist. Põhja-Eesti oli meie vana lauluklassika - regivärsiline rahvalaule hälliks. Siit põlvnevad sellised vanimad laululiigid, nagu lõikus- ja kiigelaulud, hulk jutustavaid ja ka mõnevõrra hilisemaid lüürilisi laule, mis aja jooksul on levinud ka naaberaladele ja kaugemalegi. Põhja-Eestit on peetud üldse regivärsilise rahvalaulu (soome folkloristikas nimetatud tavaliselt runolauluks või kalevalamõõduliseks rahvalauluks) tekkepaigaks. On ilmne, et kõigis Virumaa kihelkondades olid tuntud kõik regilaulu põhiliigid - töö- ja tavandilaulud, hälli-, laste- ja mängulaulud, lüürika ja lüroeepika, sõltumata sellest, kui palju neid ühelt või teiselt poolt kirja on pandud. Meieni säilinud laulutekstid on valdavalt hilisemad, vanemaiski laulusõnades on aegade jooksul toimunud palju muudatusi. Kõige kauem püsisid regilaulud Jõhvi kihelkonnas. Siit on kirja pandud rohkem lauluviise kui
Lümfisõlmed on ümarad või ovaalsed herneterasuurused sidekoelised moodustised. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisont, mida nimetatakse toomasoonteks. Nendest väljub aga 1-2 viimasoont. Eristatakse koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Samaaegselt talitlevad nad ka filtritena, mis hävitavad võõrkehi. Lümfisõlmed on ka lümfotsüütide tekkepaigaks. Lümfisõlmed paiknevad kogumitena, millest suurimad asetsevad. kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi. Lümfisõlmede keerukast urgete süsteemist siirdub puhastatud ja lümfotsüütidega rikastatud koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne
Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid.
Lümfikapillaaridesse kogunenud koemahla nimetatakse lümfiks. Lümfikapillaarid koonduvad suuremateks kanalikesteks lümfisoonteks, mis sarnanevad oma ehituselt veenidele, nende sisepinnal on hulgaliselt klappe, mis võimaldavad lümfil liikuda ainult ühes suunas. Enne verre tagasi jõudmist peab lümf läbima vähemalt ühe lümfisõlme. Lümfisõlmed kujutavad endast herne- kuni oaterasuurusi ümaraid moodustisi. Olles lümfotsüütide tekkepaigaks, on nad samal ajal ka omamoodi filtrid, mis hoiavad kinni ja hävitavad ümbritsevatest kehaosadest lümfiga siia kandunud mikroobid ja teised võõrkehad ja ained. Lümfisõlmedesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont, väljub aga üks-kaks. 17 Lümfi liikumine lümfisoontes on aeglane, keskmiselt 5 meetrit tunnis. Kõik tegurid, mis
annaabi.ee 
