Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C., The Gods of ...
Tarmo Kulmar Referaat Tartu 2019 Sisukord Džainismi ajalugu 1 Sissejuhatus džainismi 1.1 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses 1.2 Mahavira aegsed India usundid 1.3 Keskaegne Lõuna-India 1.4 Tänapäeva džainismi arengusuunad 1.5 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi “Džainismi ajalugu India traditsioonis” eesmärgiks on uurida India ajaloo jooksul väljakujunenud džainistlike kogukondade tekkelugusid, omapärasid, erinevusi ning nende kuulumist India traditsiooni. Uurimismeetodiks on erinevate tuntud ning vähemtuntud India džainistlike liikumiste analüüs. Tööle etteantud maht võimaldab esitada piisavalt erinevaid seisukohti ja argumente vajalike üldistuste ja kokkuvõtete tegemiseks. Kirjanduse seos on kasutatud erinevate riikide autorite poolt välja andud artikkleid, teoseid ning uurimusi. Suurima osakaaluga on Christopher Partridge “Maailma usundid” (2006)
oma viljakehad, mille hulgas juba ainult söögiseeni on üle 5 miljoni tonni! 5 1.2. Kes külvab seeni? Rahvusvaheliselt on levinud veendumus (tuntud ka Eestis), et seente järsk ilmumine ja sama kiire kadumine on seotud maa niiskusega. Juba emapiimaga on vist igaüks omandanud teadmise, et vihm paneb seened kasvama. Lisaks tunneb rahvusvaheline mütoloogia muidki seente tekkelugusid. Nagu ütleb St. Porphyrius: "Seeni nimetatakse jumalate viljaks, sest nad ei arene seemnetest nagu teised taimed." Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt meteoroloogilise sfääriga, eelkõige kõu/välk ja mitte vihm. Kuna vihmaga kaasneb sageli müristamine, ei näigi selles esmapilgul midagi erilist olevat, kui rahvatraditsioonis seente kasvu ka kõue või välguga seostatakse. Kui jälgime aga
produktid, uurija ülesandeks on määratleda nende tekkepõhjused ja tähendus." Positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o. autori erinevate elamustega, autori haridusteega, autori päritoluga ja tema kaasajaga. Läbielatu, õpitu ja päritu (põhjus) ning kunstiteose (tagajärg) vahel on otsene seos. Positivistlik kirjandusteadus uurib: autorite elulugusid, kirjanduslike tekstide tekkelugusid, kirjanduslike tekstide võimalikku mõju ümbritsevale keskkonnale. Tulemused: faktirohked kirjanike elulood või teatud eluperioodide käsitlused: ,,Samas [Palamuse] kirikus on 1887. aasta jaanuaris ristitud ka pisike Oskar Luts. Kui pastor B.G. Sielmann piserdas külma veega väikemehe otsaesist, tegi see, nagu meenutavad mõned kaasaegsed, nii valju häält, et tühi kirik lausa kõlas käes. Vanad
lisada/ kommenteerida 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Aleksandria filoloogiakoolkonna rajaja, suurim teoreetik ja praktik Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente: 13 jambist lühieeposest ,,Hekale" (Theseusest) Pühade ja riituste tekkelugusid sisaldavast kataloogist ,,Aitia" (,,Algpõhjused", 4 rmt) Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes" (,,Tahvlid" või ,,Nimistud", 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida Luules eelistas väikevorme (mega biblion mega kakon, õieti to mega biblion ison t megal kak `suur raamat on sama, mis suur pahe')
Oro. Hiir rätsepaks. Tallinn: Eesti Raamat 1967 8. Pääsukese laul, Karl Eduard Sööt, lk. 16. Lastelaulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1969 9. Pääsukese näärid, Heljo Mänd, lk. 230. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 10. Pääsukese laul, Juta Kalda, Herbert Tampere. Laste Sõna. Tallinn: Eesti Raamat 1965 KÄGU KÄGU on eesti rahvausundis kõige populaarsem lind. Käo tekkelugusid on eesti rahvapäri- mustes proosana ja regilauluna. 20. sajandist on enim taunitud käo häbematust ja laiskust ning kirjeldatud käopaari võtteid teiste lindude pesa kasutamisel. Isaslind annab hüüdega ,,kuk-kukku" märku, et on pesa leidnud: Isakägu kukub ja mielitab veike linnu oma kallale, siis emakägu muneb kiirest oma muna väikse linnu pesa [pessa] ja ise veel naerab. Käopoegade toitjat nimetatakse käo sulaseks või käo naiseks (rahvasuus linavästrik).
annaabi.ee 
