"koera süda"-räägib inimestest kellega teadus teeb eksperimente. Olulisemateks näidentiteks on: "Turbinite päevad" mis valmis romaani valge kaardivägi alusel. Romaanidest on olulisemad: "Valge kaardivägi" ja "Meister ja Margariita"-see on mitmetasandiline ja sümbolistlik romaan.Autor on kujutanud kolme maailma.1.)Enda kaasaegset Moskvat,kus tegevus toimub. 2.) Iidset Jerusalemma ehk piibli temaatika on sisse toodud. 3.) Teistpoolsust(saatan sisse toodud).Teose ainestik on ulatuslik ja inspiratsiooniks on olnud Gothe "Faust", piibel, saatana müüdid ja kaasaegne Moskva ühiskond.Keskseteks tegelasteks tegelasteks on Meister ehk kirjanik ja Margariita tema armastatu. Tsitaat"Käsikirjad ei põle-sa võid käsikirjad põletada,mälestus jääb alles".
Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid Teistpoolsuse(müsteeriumi) kujutamine abstraktselt, mütoloogia kujutamine Levis ornamentika- lisakujundus, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest. Vanimaks skulptuuriks on naise kujuke Austrias Willendrofi Veenus u. 30 000-25 000.a. eKr, leitud Austrias, peeti ilmselt viljakusesümbolina. Pronksiajal(Euroopas II aastatuhandel eKr) Ilmus I kiviarhitektuur- MEGALIITILISED EHITISED Leitud Bretagne poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt. John Locke – üleskutse inimese õigusi kaitsma ja arendama viisakust ja mõistust. Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahusu...
Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne. Idealiseeriti kõike: pahe ja vooruse vastaseisu, sadismi ja iharust, kujutlusmaailma, teistpoolsust, müstikat, üksindust ja surma. Maalimisviis polnud oluline, tähtis oli süzee, sellepärast tööd väga erinevates stiilides. 1. Akadeemiline - Moreau, Böcklin, ,,Roosi ja Risti" salongi liikmed 2. Juugend+postimpressionism: Redon, Puvis de Chavannes, Toorop, Gustav Klimt, Hodler, Munch 3. Prerefealiitide sarnane inglismaal 4. Põhjamaades rahvusromantismiliste ideedega: Gallen-Kallela
romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalikud, seetõttu vähenes religioosse muusika osatähtsus. Muusikat ennast käsitleti kui puhast religiooni, mis on eemal kirikust ja kristlusest, kuid mis on kantud kristlikust vaimust
suve. Sümbolism Sümbolism tekkis prantsusmaal 1886 aastal. Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistilik õpetus kahemaailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Reaalne on näiline maailm ehk ajutine peegeldab ideaalset, Ideaalne maailm on reaalse maailam taga. Ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik kes oskab luua sümboleid. Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten.
keelekasutus mänglev ja vaimukas. esindajad: Thomas Mann- sakslane ja on saksakirjandusest välja kasvanud, eestisse jõudis impressionism 20 saj alguses. Villem Ridala, Gustav Suits, Fr. Tuglas, A.H. Tammsaare. Sümbolism - tekkis prantsusmaal 19 . saj lõpul. nimi tuleb kr. keelesest sõnast symbolon, mis tähendab tunnust või märki. sümbol on sümbolistisdele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tagada. see esitab teistpoolsust - ideaalset maailma. sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik see sisaldab seletamatut sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. sümbolistide vaadete aluseks on plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma - reaalse ja ideaalse olemasolust. sümbolistid vastandasid realistidele ja naturalistidele.sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükiskõiksus maailma vastu,
tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset tundmust universumist aga on võimalik eeskätt muusika kaudu edasi anda. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Romantik kannatab kättesaamatu ideaali tõttu, tema tunded muutuvad unistusteks. Ta eemaldub tegelikkusest, mis on
· Budism ei pooldanud liigset enesepiinamist. Tuli valida keskmine tee. - On teatud dieet, teatud aeg, millal ei tohi süüa teatud asju, aga mitte midagi ekstreemset. · Licchavi- pooldasid preestrite ja vaimulike autoriteetset staatust; demokraatliku ühiskonna korda. · Ajivika oli üks teine liikumissuund, mis oli populaarne - Kõik on ettemääratud - Tugev lihasuretamine - Ideaaliks: isikust jääb järgi 3kg tuhka - Eitas teistpoolsust - Vaba vaim tuli puhastada mateeriast- tekib koolkond samkhya. · Budismile sarnases sainism- loojaks Mahavira. Jälgijateks olid jainad. · Budismil oli kindel rajaja Siddhartha Gautama. - Tegutses ja elas 568/563 488/483 eKr. - Legend: ema ja isa lähedalt sugulased; isale ennustati, et tema pojast saab silmapaistev tegelane. Isa oli Sakya hõimu valitud kuningas. Buddha sündis Lumbini asulas
annaabi.ee 
