§ 703. Teistmise piirangud (1) Teistmine ei ole lubatud nende kohtumääruste suhtes, mille peale ei saa käesoleva seadustiku kohaselt edasi kaevata. (2) Teistmine ei ole lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. (3) Teistmisavaldust ei või samadele asjaoludele tuginedes esitada korduvalt. § 704. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg (1) Teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist. 39
erinevate seadustega PS-likkuse järelvalve kohtuotsusele antud täiesti erinev toime ajas ja igasugune ühtne regulatsioon puudub. Tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu menetluse seadustikud näevad teistmise alusena ette Riigikohtu jõustunud otsused, mille alusel on tunnistatud seadus kehtetuks. St et varasemad kohtuotsused, mis on tuginenud hiljem PS-vastaseks osutunud seadusele, on teatud tingimustel teistmismenetluses uuesti läbivaadatavad. Selleks peab nn puudutatud isik esitama Riigikohtule teistmisavalduse. Tsiviilmenetluses on teistmisavalduse esitamiseks aega 2 kuud seaduse PS-vastaseks tunnistamise otsusest alates, seejuures saab uuesti läbi vaadata otsuseid, mis on kuni 5 aastat vanad. Kriminaalmenetluses saab avalduse esitada 6 kuu jooksul. Siin aga ei ole kindlaks määratud, kui vanu otsuseid saab läbi vaadata. Mõlemas menetluses otsustatakse teistmisavalduse vastuvõtmine menetlusloa alusel. Väärteo asjades ja haldusasjades jõustunud kohtulahendeid seaduse PS-vastaseks
Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada. 10. menetluskulu koosseis Menetluskulud Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus. Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse kaebuse või teistmisavalduse esitamisel riigikohtule, menetluse taastamisel ja tähtaja ennistamisel. Asja läbivaatamise kulud on menetlust toetavatele isikutele makstavad tasud (tõlgikulu, tunnistaja tasu jne), tõendite saamiseks tehtud kulutused (vaatluse läbiviimise ja asitõendi saamise kulud), kohtudokumentide kättetoimetamisega ja kohtuteadetega seotud kulud ning tsiviilasja hinna määramise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste õigusabikulud, menetlusosalise enda kulud (sõidukulud, saamata
Tsiviilasja hind ei ole kohtuastmeti muutunud, vaid muudetud on riigilõivu määrasid. Mõned hagid on riigilõivu vabad kõikidele menetlusosalistele, näiteks elatise nõuded). Teistel juhtudel on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hageja. Näiteks töövaidlused, kus kohus peab tuvastama hagialusena ka töölepingu ülesütlemise tühisuse on lõivuta Kautsjon Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse kaebuse või teistmisavalduse esitamisel riigikohtule, menetluse taastamisel ja tähtaja ennistamisel. Juhul, kui esitatud avaldus on kasvõi osaliselt põhjendatud, kautsjon tagastatakse, põhjendamatu avalduse puhul jääb kautsjonina tasutud rahasumma riigituludesse. Kautsjon tuleb tasuda enne menetlustoimingu tegemist menetlustoiminut tegeva kohtu kontole. Riigituludesse arvatud kautsjonit ei saa vastaspoolelt menetluskuluna sisse nõuda. Asja läbivaatamise kulud
Page 17 of 24 (3) Kaitsjal võib olla mitu esindatavat, kui esindatavate huvid ei ole 3.8. Informeerituse printsiip vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks kaitsjat. Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste (4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi piires asjaosaliste informeerituse. vahendusel. Informeerituse printsiibi näited: Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku - PS § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult vaidluse pooled omama võrdseid õigusi
täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks menetleja nimel. kaitsjat. (3) Kohtuväline menetleja annab ametnikule tema pädevust tõendava (4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi tunnistuse. Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse vahendusel. aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. 16 Page 17 of 24
Eelnevast tulenevalt oli kohtueelse menetluse kuludele lisanduv menetluskulu umbkaudne suurus ettenähtav ja kokkuleppe sõlmimisel oli võimalik sellega arvestada. Menetluse lõpuleviimine ja edasise tegevuskäigu otsustamine (9.-12.10.17) Millistel tingimustel saab asja uuendada? Sama kuriteo toimepanemise eest ei saa teist korda karistada topelt karistamise keeld. See kehtib nii karistuse, kui ka menetluse kohta. TEISTMISMENETLUS on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. (KrMS 365) Juba lõpetatud kriminaalmenetluse oportuniteedil on võimalik uuendada. (202, 203, 203_1, 205). KrMS 200_1 (Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu) (2) Lõikes 1 ettenähtud aluste äralangemise korral uuendatakse menetlus käesoleva seadustiku §-s 193 sätestatud korras.
annaabi.ee 
