kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike. 1.4. EESTLASTE MUINASUSUND 1. Miks toimusid muinasaja vältel muutused usulistes arusaamades? Usulistes arusaamades toimusid muutused tänu tegevusalade teisenemisele ning kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega 2. Millistele andmetele toetudes on võimalik saada teadmisi muinasusundist? Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes allikates kuid peamiselt siiski rahvasuust kogutud pärimused 3. Iseloomusta järgmisi muinasaja mõisteid: · Vägi · Animism · Ohverdamine · Ohvriallikas
Sunnitud pöördujad muudavad oma usku ja elutunnetust välise surve mõjul. Nimetatud motiivid kirjeldavad pöördumise erinevaid võimalikke tõukejõude. Sõltumata pöördumise motiividest võib sisemist kriisi pidada pöördumise kaasnähteks. Teatud otsing, sisemine segipaisatus, (usuliste) väärtuste ja arusaamade kriis on üks võimalikke teid Jumala juurde. Kriis on pöördumise tarvilikuks, ent mitte piisavaks tingimuseks. Mitte iga usuline otsing ei vii identiteedi teisenemisele Jumalaga kohtumise kaudu. Üheks põhjuseks, mis viib pöördumiskogemuseni, on eksistentsiaalse süü, enda Jumalast lahutatuse tunnetamine. See tekib ennekõike vastavas teoloogilises kontekstis, kus inimene on eelnevalt teadlik Jumala poolt esitatavatest moraalsetest standarditest. Süüst vabanemine toimub jumaliku andestuse vastuvõtmise, Jumala heatahtlikkuse jaatamise kaudu. Niisugune pöördumine on otseselt usuline kogemus, mis omab järgnevale elule püsivat tähendust.
a) mutatsioonid b) geenivool 2) muutlikkuse kinnistamine põlvkondade vältel. a) looduslik valik( valik ei tekita uusi alleele ega geene) b) valik eristab sobivamaid geenikombinatsioone paljunemiseks vähemsobivamatest Liigitekkes saame eristada 4 varianti: 1) Füleetiline esineb väga pika eksisteerimisajaga liikidel. Elukeskkonna järk- ärgulised muutused viivad sujuvalt liigi isendite kohastumuslikule teisenemisele 2) Sümbiontne liigiteke tekib kahe liigi kohustusliku kooseksistentsi tagajärjel (samblikud) 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib kahe eri liigi ristumisel lähtuvalt viljakast järglaskonnast (beluuga + sterlet = bester) 4) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest (geograafiliselt või bioloogiliselt) Divergentne liigiteke: 1) Geograafiline ehk allopatriline liigiteke. Selle eelduseks on levila liigendamine
Liikumine ühelt formatsioonilt teisele ei toimu juhuslikult vaid on olemas kindlad seaduspärasused, mille järgi ühiskond areneb. On olemas seadused, mille järgi ühiskond areneb: · Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus · Kvantitatiivsete muutuste kvalitatiivseteks muutusteks ja vastupidi ülemineku seadus · Eituse eitamise seadud Kõigis nähtustes alates kõikvõimalikest elututest objektidest peituvad sisemised vastuolud, mis viivad nähtuse pidevale muutumisele, teisenemisele ja arenemisele. Hegeli triaad (tees, antitees, süntees) - mingid väikesed muutused viivad nähtuse kvaliteedi täielikule uuenemisele. Ühiskonna areng iga järgnev formatsioon on eelmisest parem. Ükskõik millise formatsiooniga on tegemist, arvas Marx, et on üks oluline institutsioon, mis on kogu ühiskonna ja kõigi nähtuste aluseks ühiskonna baas (=majandus). Kõik teised nähtused omavad ka baasi suhtes tähtsust kõik muud nähtused kuuluvad pealisehitusse.
harimatute inimeste asi- need levisid õukondades, neid loeti jne. Gooti romaan oli väga populaarne. Tekib ka suhtumine: ettevaatust, romaan! Sest romaanis võib olla mitmesuguseid asju. Seda pidi kontrollima. See on aeg, kus hakkab romaanidesse ronima erootika, de Sale'i mul nt. Tekib kergem zanr ja selle võtetel on oma mõju peavoolu kirjandusele jne. Näiteks gootika läheb sinna väga sügavalt sisse. Võib öelda, et Rousseau viimastel romaanidel on Pr proosa teisenemisele üsna ulatuslik mõju. Mitte ainult neile, vaid kogu sajandi vältel. Prantsuse kirjandusele iseloomulikud jooned on alati olemas. See on üpris erinev Inglise kirjandusest. Kerge zanri teke toimub sentimentalismi nähtuse raames. Sellele perioodile on omane tunnete kultus. ( Nagu Jane Austen on pannud oma teosele pealkirja ,, Mõistus ja tunded") Tunnete kultus pole mitte vaid kontrastiks mõistuse filosoofiale , vaid kõrgeneb huvi inimese isiksuse vastu. Kui palju isiksus on mõjutatud
annaabi.ee 
