liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes ning arvutasime vastava nihke mm-tes. 0,17 - 0,132 = 0,038 l1= 442mm*0,038+442mm = 458,796mm c) Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks valisime liinile lülitatava lühise pikkuse sellise, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus Xx. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime juhtivuseks ning liikusime sealt edasi generaatori poole punktini Xx. Saadud nihke teisendasime mm-ks. L2=L2'* + /2=266,9mm L2´=0,354-0,25=0,104 c) Koostasime vastava sobitusskeemi reallselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri. L1=458,796mm ja L2=266,9-75=191,9mm Mõõtsime uued Umax ja Umin. Umax=52V Umin=14V SWR=SQRT(Umax/Umin)=SQRT(52/14)=1,927 4.Kokkuvõte ja järeldused Laboris õppisime sobitama koormust liiniga, mõõtsime seisulainetegurid sobitatud ja
Tegime uuritavate katsekehade eskiisjoonised koos mõõdetavate suuruste tähistega (a, b, c) tabelisse 1. 2) Mõõtsime kehade metalliosade ruumalade arvutamiseks vajalikud mõõtmed ja kandsime need mõõtmed tabelisse 1. 3) Arvutasime välja metallkehade ruumalad vastavalt nende kehade ruumala valemiga. Kehadega nr. 1-5 oli vaja leida raadius, et arvutada välja ruumala. Raadiuse leidmiseks jagasime mõõdetud keha diameetri kahega. Teisendasime kehade mõõtmed millimeetritest meetritesse. Keha nr.1 Ruumala leidmiseks oli vaja leida nii tühja augu ruumala, kui ka keha täis ruumala ja seejärel arvutada nende vahe. V1,2 ¿ r 2 h V1 ¿ ×(0,0011905)2 ×0,0268=1,19× 10-5 (m)3 V2 ¿ ×(0,007155)2 × 0,0268=4,31× 10-6 (m)3 V = V1 V2 V = 1,19× 10-5 - 4,31 ×10-6 = 7,59 × 10-6 (m)3 4 Keha nr.2
lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes, milleks saime 0,176 0,134 = 0,042 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes, mis on sobituselemendi liinile lülitamise kohaks. l1 = 430 * 0,042 = 18,06 mm Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks tuli liinile lülitatava lühise pikkus valida selline, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus X x. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime ta juhtivuseks ning liikusime sealt generaatori poole punktini Xx. Saime nihke lainepikkustes 0,3435 0,25 = 0,0935 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes l2 = 430 * 0,0935 = 40,205 mm 4. Uue seisulaineteguri mõõtmine Koostasime vastava sobitusskeemi reaalselt l1 = 18,06 + 430 = 448,06 mm ja l2 = 40,205 75 + 430 / 2 = 180,205 mm Mõõtsime uued Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 14 mV ja Umax = 26 mV
Kahe füüsikalise suuruse suhe ühikute valikust ei sõltu, oluline on ainult see, et nad oleks samades ühikutes. Näidisülesanne 7. Gaasi temperatuur kolvis on 30 0 C. Millise temperatuurini tuleb gaasi isobaariliselt jahutada, et tema ruumala oleks 90% esialgsest? 8 Lahendus. Antud: T1 = 302 K Teeme algandmeid kajastava joonise. Ülesande tekstis oli gaasi temperatuur antud Celsiuse kraadides, mille teisendasime absoluutseks V2 = 0,9 V1 temperatuuriks (30 0 C = 302 K ), sest ideaalse gaasi olekuvõrrandis ja T2 = ? seega ka arvutustes tuleb kasutada absoluutset temperatuuri. Isobaarsel protsessil rõhk ei muutu p = const. Lähtudes ideaalse ideaalse gaasi olekuvõrrandist pV = N k T võime väita, et isobaarilisel protsessil muutub gaasi ruumala võrdeliselt tema temperatuuriga ehk teisiti väljendades: ruumala ja temperatuuri jagatis on jääv suurus V = const. T
Kus t on gaasi temperatuur C° Nr. f, Hz lo, cm ln, cm ln, cm , m 1. 4955 20,1 23,9 3,8 0,07 2. 4955 23,9 27,4 3,5 3. 4955 27,4 30,8 3,4 4. 4955 30,8 34,4 3,6 5. 4955 34,4 37,8 3,4 6. 4955 37,8 41,4 3,6 Keskmine Leidsime valemiga (1) heli kiiruse, v=347m/s Teisendasime temperatuuri kelvinitesse, T=295K Leidsime valemiga (3) õhu moolsoojuste suhte, =1,42 Leidsime valemiga (4) heli kiiruse 0°C juures, v0=332m/s Tegelik =1,40 ja v0=330m/s Meie poolt leitud ja v0 on suuremad kui käsiraamatu omad.
50 18,1 7,04 0,475807 2,9 0,92 55 8,4 0,549646 3,15 1,02 60 9,4 0,600864 3,5 1,16 65 10,5 0,654353 3,8 1,28 70 11,2 0,686907 4,15 1,42 Diferentsiaalmanomeetrite näidud teisendasime vastavalt, et lahutasime maha nullnäidu, milleks oli 0,5 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Resti takistuse näitudest lahutasime vastavalt maha nullnäidu 0,6 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Õhu kiiruse leiame võrrandist: y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2. 5 Tabel 2 Materjaliga resti takistuse määramine
tasandamine? Kõigepealt mõõtsime esimeses jaamas tagasivaate (t) ja edasivaate (e) nii, et kompensaatornivelliir oli ühel kõrgusel, teise mõõtmise jaoks muutsime nivelliiri kõrgust. Esimese mõõtmise kõrguskasvu arvutasin valemist hm = tm em, teise mõõtmise kõrguskasvu hp = tp ep. Kõrguskasvude erinevus ei või olla suurem kui 5mm. Peale seda leidsin kõrguskasvude keskmise. Järgmiseks mõõtsime punktide vahelise vahemaa ning teisendasime selle kilomeetriteks (L = 0,118 km). Siis arvutasin kinnise käigu lubatava sulgemisvea valemist fhlub= ±50mmL(km). Järgmiseks arvutasin praktilise vea hk. Praktiline viga peab jääma lubatud vea piiridesse hk - hteor ±50mmL(km). Teades et teoreetiline viga kinnises käigus on hteor = 0, jagasin praktilise vea keskmiste kõrguskasvude parandiks nii, et ka praktiline viga oleks null (hk=0). Kõigepealt arvutatakse keskmiste kõrguskasvude summa käigus kahe reeperi või muude
s1 = v1 t1 ja aja t 2 jooksul läbitud teepikkus s2 = v2 t 2 . Keskmise kiiruse arvutamiseks saame nüüd valemi s v1t1 + v 2 t 2 v= = . t t1 + t 2 Asendades arvud, saame 80 0,5 + 120 0,5 v =( ) km/h = 100 km/h . 0,5 + 0,5 Vastus: keskmine kiirus on 100 km/h. Siin ülesandes me kasutasime üldlevinud kiiruse ühikut km/h ja erinevalt eelnenud ülesannetest teisendasime aja seetõttu tundideks (mitte sekunditeks). Kommentaar. Siin ülesandes tuletatud keskmise kiiruse arvutusvalem kehtib suvaliste t1 ja t 2 korral. Antud ülesandes on tegemist erijuhuga ( t1 = t 2 ) , mis on huvitav selle poolest, et keskmine kiirus langeb kokku kiiruste aritmeetilise keskmisega v = (80 + 120) / 2 = 100 km / h . Üldjuhul on aga keskmine kiirus ja kiiruste aritmeetiline keskmine erinevad ning neid ei tohi segi ajada