FÜÜSIKA ISESEISEV TÖÖ 1. Millistest osadest koosneb elektrijaotusvõrk? Elektrijaotusvõrk koosneb kahest elektritarvitist - kohtkindlatest ja teisaldatavatest. 1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem
max ei ületaksid lubatud pinget, ehk 7.Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8.Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. T max W0 ristlõike polaarvastupanumoment Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees tekivad ainult pikijõud. tõmbel
max 7. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees tekivad ainult pikijõud. tõmbel ja survel pinge sõltub N ainult sisejõust ja ristlõige pindalast. Ristlõike kuju tähtsust ei oma. A 9
liiklemist või abipeegleid. Liikumise kiirus peab olema piiratud. Nende töötajate kaitseks, kes võivad töökohas kokku puutuda heitgaasidega, tuleb paigaldada kaitseekraanid. Töötajaid tuleb kaitsta ka sõidukitelt kukkuda võivate esemete eest. Kohtades, kus toimub koorma mahakallutamine sügavasse auku ja kus on sõiduki auku sisse kukkumise oht, tuleb liikumistee lõpp piirata barjääriga või teisaldavate tõkistega. Kukkumine ja kukkuvad esemed Kõrgelt kukkumise või ohtlikesse ainetesse kukkumise tagajärjed on nii tõsised, et selle vältimiseks on vaja tagada tõhusad kaitsemeetmed. Inimeste üle ääre kukkumise ja esemete inimestele peale kukkumise vältimiseks tuleb kasutada tugevaid piirdeid. Kui neid ei ole võimalik paigaldada, tuleb kukkumise ärahoidmiseks kasutada muid vahendeid. Libastumine ja komistamine, mis maapinnal on täiesti ohutu, võib katusel põhjustada
mA = F2*l; mb = F1*l eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude intensiivsust. Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge (tau) näitab aineosakesi piki Mis on kasutegur? lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 isepidurdav süst.) Tõmbe-ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks Masinates käsutavate materjalide loetelu
riigiteataja.ee/akt/29714](26. 03. 2012) (seadus e- väljaandest) 8 MEESKONNATÖÖ Töö hõlbustamiseks on väga oluline meeskonnatöö. Mitme inimese abil on raskust kergem teisaldada. Raskus on kergem, seda on lihtsam haarata, kuna eri inimesed saavad raskusest kinni haarata eri külgedelt. Suureks abiks on meeskonnatöö suurte ja erikujuliste raskuste teisaldamiseks. Meeskonnatöös on aga olulisel kohal eelnev konsultatsioon raskust teisaldavate inimeste vahel. Tuleb teha plaan enne teisaldamist, et vältida hilisemaid komplikatsioone tõstmise ajal, mis võivad viia suuremate probleemideni. Vältimaks valesti mõistmisi, tuleb läbi rääkida tööplaan, kuhu ese tõstetakse, kuidas tõstetakse. Ülesanded tuleb omavahel ära jagada, kes mida teeb. Tööjaotus peab olema võrdne ja võimalikult efektiivne. Läbi arutletud tööplaan säästab aega ja tagab lihtsaima viisi raskuse teisaldamiseks. Pildi allikas: (http://www
vastupidavise ja ökonoomsuse. S>1 ! 26. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge σ (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude intensiivsust. Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge τ (tau) näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 27. Tõmbe-ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõikepinnast eemale. Tõmbel loetakse pikkijõudu positiivseks. σT = F/A <= [σ]T Surve on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõike poole. Survel loetakse pikkijõud negatiivseks. . σS = F/A <= [σ]S A on keha ristlõike pindala 28
Sellist süsteemi kasutatakse pakkimisautomaatides, puurpinkides, kasutamisautomaatides (nt detailide paigaldamine montaazplaadile elektroonikatööstustes) jne. Kontuurjuhtimise korral aga määratakse ära ka tööorgani liikumise trajektoor (treipingid, freespingid, kontuurjuhtimisega robotid jne). 7. Tööstusrobotite liigitus. 8. Tööstusrobotite haaratsid. Haarats täidab inimkäe sõrmede ülesannet ning on ettenähtud teisaldavate esemete haaramiseks, kinnihoidmiseks ja vabastamiseks. Sageli on haaratsi asemel mõni tööriist (mutrikeerik, värvipihusti, punktkeevitustangid vms) 9. APJ süsteemide programmeerimine Juhtprogramm on kaadrite kogum, mis tagab pingi tööorganite ettenähtud töö. Programmi kaadriks nimetatakse kindlas korras paiknevat käsusõnade jada, mis sisaldab infot ühe tehnoloogilise tööoperatsiooni kohta. Aadressiga N ja sellele
pruugib seda sagedasti, eriti lühikesteks reisideks eeslinnarajoonidesse. See tekitab tohutuid liiklus- ja parkimisprobleeme linnades ning täielikke ummistusi maanteedel. Keskmine kiirus hoonestatud piirkonnas on praegu 11 miili tunnis aeglasem kui hobuvankril sada aastat tagasi. Inglismaal on tee, mida parajasti ei parandata üpris haruldane nähtus ning maanteedel valitseb pidev piiramisseisukord, sest suured teeosad on eristatud puna-valgete koonustega. Kerkivad terved vagunelamute ja teisaldavate tualettruumide külad koos autoparkidega, kui teetööliste juurde asuvad mehed, kes töötavad gaasi-, elektri-, veevarustus-, telefoni- ja kaabeltelevisioonifirmades, ning enamasti ilmuvad nad platsi ikka üksteise järel. Kui viimane neist oma telgi kokku rullib, on teetöölistel aeg tagasi tulla. Vasakpoolne liiklus on traditsioon ja seega inglaste meelest vaieldamatult õige. Ta pärineb ajast,
28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- 33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. intensiivsust. Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment, W 0 - 1 T
R - materjalitugevuspiir Rabedatel µ Piirseisundit määratakse katseliselt. Voolavuspiir ja tugevuspiir määratakse tõmbeteimil 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude intensiivsust. Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge (tau) näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. p = 2 - 2 ? 29. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmbepinge- lõikepinnast eemale suunatud pinge (loetakse pos-ks) Survepinge- lõikepinna poole suunatud pinge( loetakse neg-ks) Tõmme on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõikepinnast eemale. Tõmbel loetakse pikkijõudu positiivseks. T = F/A <= []T Surve on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõike poole
dF dA Mõõtühikud: N/m2 Pa dA või N/mm2 MPa. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: - lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; - lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. x Kui konstruktsioonielemendi mingist punktist kujutletavalt x välja lõigata elementaarristtahukas, siis tahuka külgedel mõjuvad xy xz y z üldiselt normaal- ja nihkepinged.