17) Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Kordkasutusvormvalu ja korduvkasutusvormvalu. 18) Kordkasutusvormvalu ehk valu ainukasutusega vormidesse, aga korduvkasutusvormvalu ehk valu korduvkasutusega e. püsivormidesse 19) Liivvormvalu, koorikvalu, kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu 20) Vedelvoolavus on sulami omadus täita vedelas olekus valuvorm. Vedelvoolavust määratakse tehnoloogiliste teimidega. 21) Tardumisega kaasneb sulametalli üleminek vedelast tardunud olekusse. Tardumisega ja kahanemisega võib kaasneda valudefektide (kahanemistühikud ja -poorsus, gaasitühikud ja -poorsus, likvatsioon, sisepinged ja praod) tekkimine. Tardunud metallis võivad sisalduda räbutükikesed. 22) faasidiagramme ja jahtumiskõver? 23) Väikese 24) Kahanemisel 25) – 26) Valandi intensiivne jahtumine tagab peeneteralise
15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? teoreetiline = suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel praktiline = suurim pinge, mida materjal talub purunemata küllalt suure arvu (kuni mitmed sajad miljonid) pingetsüklite vältel 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? * on määratud katseliselt (standardsete proovikehadega); *määratakse erinevate pingeseisundite jaoks eraldi teimidega (pikkel, paindel, väändel); * määratakse erinevate pingetsükli tüüpide jaoks 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! *Pingekontsentraatorid: varda geomeetria muutused; punktkoormused; keevisõmblus; *pinnakonarused ja defektid *mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme?
1.4.3. Materjali piirseisund Materjali piirseisund = materjali seisund koormuse mõjudes, mil koormuse edasine suurenemine põhjustab materjali töövõime kadumise (ja konstruktsiooni avarii) Piirpinge = materjali piirseisundile vastav taandatud koormus (pinge) lim, [Pa] Materjalide piirseisunditele vastavate piirpingete väärtused määratakse (katseliselt) standardiseeritud teimidega (põhimõtteliselt on katseliselt võimalik määrata igasuguste detailide ja konstruktsioonide tugevust igasuguste koormuste mõjudes) ning vastavad andmed materjalide kohta on avaldatud käsiraamatutes ja/või tootekataloogides. Standardset katsekeha tavaliselt tõmmatakse (või surutakse = surveteim) katsemasina abil (Joon. 1.9): · katsekeha pikkust suurendatakse sujuvalt algpikkusest kuni purunemiseni;
Pingetsüklite arv purunemiseni · on määratud katseliselt (standardsete Joonis 15.11 proovikehadega); · määratakse erinevate pingeseisundite jaoks eraldi teimidega (pikkel, paindel, väändel); · määratakse erinevate pingetsükli tüüpide jaoks (vastavalt asümmeetriateguri R väärtustele) sümmeetrilise tsükli väsimuspiir -1 (R = -1) ja ühepoolse tsükli väsimuspiir 0 (R = 0); · tuuakse käsiraamatutes. Paindel Tõmbel Väändel
[ ] = lim ja [ ] = lim puhul ohutuks loetud pinge: [S ] [S ] kus: []; [] lubatav normaalpinge ja lubatav nihkepinge, [Pa]; lim; lim materjali piirseisundile vastavad normaal- ja nihkepinge (piirpinged, saadud vastavate teimidega), [Pa]; [S] nõutav (normatiivne) varutegur. Sitketele materjalidele: [ ] = voolavuspiir Y ja [ ] = voolavuspiir Y ; [S ] [S ] Rabedatele materjalidele: [ ] = tugevuspiir U ja [ ] = tugevuspiir U . [S ] [S ] 2.6.2
Juhul kui pc võrdub omakaalusurvega g,z, nimetatakse pinnast normaalselt 1.6.1.4 Kokkusurutavuse määramine välikatsetega Enamlevinum laboratoorseid teime ja välikatseid. tihenenuks. Kui pc>g,z on pinnas ületihenenud. Ületihenemise põhjuseks on plaatkoormuskatse. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi 1.7.1 Tugevusparameetrite määramine laboratoorsete teimidega võib olla mingi koormis geoloogilises minevikus, mis hiljem on looduslike mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on Peamisteks pinnase tugevuse määramise meetoditeks on liketeim, teimimine protsesside käigus on käesolevaks ajaks kadunud. Näiteks võib see olla tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kolmtelgse survega ja ühetelgne surve.
3) c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme. c ja usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. Tugevusparameetrite määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime ja välikatseid. 5.1 Tugevusparameetrite määramine laboratoorsete teimidega Peamisteks pinnase tugevuse määramise meetoditeks on lõiketeim (direct shear test), teimimine kolmtelgse survega (triaxial shear test) ja ühetelgne surve (unconfined compression test). Peale nende kasutatakse veel viltamisteimi (simple shear test), väändeteimi, teimimist koonuse ja tiivikuga (joonis 5.2). a ) b ) c ) d ) e )
annaabi.ee 
